Suitsetaja eest töötamine tekitab kolleegides nördimust
Kaubanduskeskuses töötav Ene ise suitsu ei tee, seetõttu tunneb ta nördimust, et suitsetajad saavad lisaks ette nähtud lõunapausile võtta lisaks suitsupause. “Teised müüjad peavad ju selle võrra rohkem kliente teenindama,” on Ene pahane.
OÜ Balti Spooni personalijuhi Helo Tamme sõnul on ka tema meelest mittesuitsetajate suhtes ebaaus, et suitsupausile läinud kaastöötaja asemel peab paariline liinil rohkem tööd tegema: “Mind suitsetamine ei häiri, kuid on ebaõiglane, et suitsetavad töötajad saavad soodustusi tööpäeva pikkuse pealt,” ütles Tamme.
Kontoritööl aga suitsupausid kaastöötajate töömahtu tavaliselt ei suurenda. Oluline on, et töö tehtud saaks. “Küsimus on eelkõige oma aja planeerimises. Peaasi, et tööülesanded täidetud on,” ütles Leiburi tegevjuhi assistent Anneli Uus.
Kui mujal maailmas arutletakse selle üle, kas suitsetamise tõttu peaks töötajate palka vähendama või üldse neid mitte tööle võtma, siis küsitletud personalijuhtide sõnul ei oma inimese suitsetamisharjumus töökoha saamisel mingit rolli.
DHL-i personalispetsialisti Eivi Gornalli sõnul rakendati kolm aastat tagasi DHL-is tava, kus suitsetajate tööpäev oli mittesuitsetajate omast 30 minutit pikem. Seoses kahe ettevõtte ühinemisega pole vahepealsel perioodil seda taktikat enam kasutatud, kuid teema on viimasel ajal taas päevakorda kerkinud. Seepärast rakendubki järgmise aasta alguses uus mittesuitsetamise tunnustamise viis.
Riigiametis töötav Kadri, kes ise on suitsu lõhna suhtes väga tundlik, peab aga kannatama ventilatsioonita, vaid avatava aknaga suitsuruumi tõttu. Suitsuvine värvib siniseks ka kõrvalasuva köögi õhu ja tungib kõrvalolevasse koosolekutuppa, kus tihti nõupidamisi korraldatakse.
Samas on Kadri sõnul silmade tervishoiu seisukohalt suitsetamine isegi kasulik, sest arvuti taga töötaja peaks silmade pärast puhkepause tegema. Tema sõnul hoolitsevad sellest seisukohast võttes suitsetajad silmade eest rohkem kui mittesuitsetajad, kelle puhkepausid jäävad tegemata, kuna midagi asjalikku sel ajal teha ei ole. Kaastöötajate suitsetamisharjumus teda ei häiri, kui vaid ventilatsioon parem oleks.
Ka infotehnoloogia alal töötava Heikko sõnul on suitsupaus hea vabandus püsti tõusta ja mõtteid koguma minna. “Muuhulgas võib teiste suitsumeestega rääkides saada isegi mõne hea idee mõne tööprobleemi lahendamiseks, mittesuitsetajatel selline võimalus puudub ja nad pole selle tõttu võib-olla nii efektiivsed töötajad,” ütles Heikko. Tema sõnul puudutab see muidugi eelkõige mõttetöö tegijaid. Seega töövõimet suitsetamine tema sõnul ei mõjuta.
Sama arvab Kadri, kelle sõnul on see üsnagi isikust sõltuv, kui kiiresti keegi oma suitsu ära teeb ja tööle tagasi tuleb. “Inimeste tööjõudlus on ju nagunii muudest isikuomadustest sõltuv,” arvas Kadri.
Kus suitsetaja saab oma pahele järele anda, sõltub tööandjast, kellel aga pole mingit kohustust suitsetamiskohti välja ehitada. Nii on õigus töötaja saata kas või tänavale suitsu tegema, kus siiani see keelatud ei ole, välja arvatud bussiootepaviljonid ja jalakäijate tunnelid.
Tööinspektsioon valvab vaid selle järele, et suitsu ei tehtaks tootmis- ja laoruumides. Kuid korra üle valvavad ka ettevõtted ise. Näiteks puidutöötlemisettevõttes Balti Spoon võib ettevõtte territooriumil suitsetamiseks mitte ette nähtud kohas sigareti läitmise eest saada 1000 krooni trahvi.
Tamme sõnul pole seda küll väga tihti kasutada vaja olnud, sest töötajatele on kodukorda piisavalt selgitatud.
Suitsuvabad töökohad
Suitsetamine ja lapsed
kokku ei sobi:
•• lasteasutused
•• õppeasutused (ainsaks erandiks on ülikoolid)
•• avatud noortekeskused või noorte- ja projektlaagri ruumid
•• kõigi eespool nimetatud asutuste piiratud maa-ala, isegi mitte selleks spetsiaalselt eraldatud ja teatud tehnilistele tingimustele vastava ventilatsioonisüsteemiga suitsetamisruumid ega -alad
•• ettevõtte tootmis- ja laoruum
•• kaupluse müügisaal
•• ühistranspordi ootekoda
•• reisiterminal
•• sportimiseks ette nähtud ruum
•• reisijate ootesaal
•• ühistransport (v.a reisirong ja
-laev, kus peab suitsetamiseks olema spetsiaalne suitsetamisruum või -ala)
•• jalakäijate tunnelis ja mujal.
Allikas: sotsiaalministeerium
