469 südamehaigusega suitsetaja peal tehtud uuring näitas, et stressitase langes neil, kes suutsid sigarettidest aasta eemal olla, kirjutab Reuters.

Bartsi ja Londoni Meditsioonikooli uurijate info kohaselt jäi stressitase samaks patsientidel, kes hakkasid taas suitsetama.

Uurimus toetas teooriat, et suitsetamine suurendab stressitaset vähemalt osadel patsientidel.

"Sageli näevad suitsetajad sigarette stressi haldamise vahendina ja endised suitsetajad naasevad harjumuse juurde usus, et see aitab neil toime tulla stressirikka sündmusega," ütles Peter Hajek.

Uurimused näitavad, et mittesuitsetajatel on stressitase madalam kui suitsetajatel. Selle erinevuse põhjus on ebaselge, kuid võib oletada, et stressile altimad inimesed kipuvad enam suitsetama.

Teisest küljest võib suitsetamine põhjustada pikaaegset stressi, isegi kui inimesed tunnevad, et see pakub neile pingelises olukorras leevendust.

85 protsenti küsitletutest leidis, et suitsetamine aitab neil stressiga mingil määral toime tulla. Pooled ütlesid, et suitsetamine aitab neil väga hästi toime tulla.

Aasta hiljem polnud 41% patsientidest suitsetama hakanud.

Suitsetamisest loobunute stressitase oli aasta hiljem keskmiselt 20% väiksem, samas kui suitsetajate stressitasemes ei ilmnenud olulisi muutusi.

"Kui sõltlastest suitsetajad ei saa suitsetada, siis selle aja jooksul nad tunnevad end ebamugavalt ja ärrituvad kergemini. Sigaret leevendab seda olukorda, mis võib olla peamine põhjus, miks suitsetajad usuvad, et suitsetamine leevendab stressi," ütles Hajek.

Ta märkis, et inimene, kes suitsetab päevas 20 sigaretti, kogeb päevas 20 stressimomenti sellal kui nikotiinitase kehas langeb. Kui inimene loobub suitsetamisest on tal päevas stressimomente 20 võrra vähem.