Eestis hävib tulekahjudes igal aastal sadade miljonite kroonide väärtuses vallas- ja kinnisvara. Möödunud aastal põles tules umbes 40 miljonit krooni kindlustatud vara. Kuna suur osa varast on kindlustamata, siis reaalne kahju hulk on kordades suurem. Kannatab nii vara omanik, vara kindlustanud selts kui ka päästetöid kompenseeriv maksumaksja.

Kuidas siis kahju vähendada? Alustada tuleks kõige lihtsamast, odavamast ja kindlamast vahendist – suitsuandurist. Andur reageerib suitsule ja põlemisosakestele toas, andes märku nähtamatu ja surmatoova vingugaasi tekkest. Kõrvulukustav sireen ajab ka sügavama une pealt üles. Vingugaasi lõhna peale magav inimene tavaliselt ei reageeri, sest magades on ka inimese haistmismeel puhkeseisundis.

Korteris tuleks suitsuandur paigutada eelkõige magamistuppa ja esikusse. Andurit ei ole otstarbekas paigaldada kööki, kus toiduvalmistamisel tekkivad aurud võivad põhjustada anduril valehäire. Tavaliselt kinnitatakse andur lakke, umbes 1,5 meetri kaugusele seinast.

Kuna andurid kasutavad toiteallikana patareisid, on nende paigaldamine lihtne ega lõhu siseviimistlust. Tavaline 9V patarei kestab ligi poolteist aastat ja patarei tühjenedes annab helisignaal sellest ise märku.

Andurite hinnad algavad sajast kroonist. Vaatamata soodsale hinnale on suitsuandur vaid 3-5 protsendil Eesti majapidamistest.

Tulekahju varajane avastamine annab võimaluse pääseda eluohtlikest vigastustest, kutsuda abi või kahjutuli kiiresti täiendavate vahenditega (pulberkustuti või tulekustutustekiga) kontrolli alla saada. Ka viimaste maksumus – arvestades võimalikke tagajärgi – pole suur. Tõhusa, 6 kg pulberkustuti hind algab 700 kroonist ning kustutusteki hind 200 kroonist. Juhul kui kustuti hind käib varaomanikule üle jõu, tuleks soetada kustutustekk.

Seega, kui inimesed on soetanud oma vara kaitseks 5000 krooni suuruse metallukse, siis loodetavasti juba lähitulevikus tehakse tuhandekroonine investeering ka tuleohutusse.