Tufti ülikooli teadlased arvutasid kokku, kui palju on sularahasüsteemis peidetud kulusid. Igal aastal kulub ameeriklastel kaheksa miljardit dollarit ainuüksi pangaautomaadist sularaha väljavõtmise teenustasuks. Sularahaga tegelemise kulu on aga kokku 31 miljardit aastas.

Ettevõtted kaotavad igal aastal 40 miljardit sularaha vargustele ja kuus miljardit automaatidest sularaha väljavõtmisele. Lihtsalt transpordi käigus läheb kaotsi kokku viis miljardit dollarit.

Riigil kulub omakorda raha sularahasüsteemi otseseks ülalpidamiseks: näiteks sularaha juurdetrükkimiseks, et asendada kõik ringlusest liigse kulumise tõttu väljavõetud pangatähed. Aga suurem osa rahast jääb ühiskonnal saamata maksmata maksude, trahvide ja arvete tõttu.

Lisaks avastasid teadlased, et sularahasüsteem diskrimineerib väikese sissetulekuga inimesi ja teisi ühiskonna nõrgemaid liikmeid, näiteks heidikuid. Inimestel, kel pole pangakontot, kulub kontoomanikest igas kuus neli dollarit rohkem puhtalt sularahasüsteemi peidetud tasude tõttu, arvutasid Tufti ülikooli teadlased.

Lisaks USA-le võidaks sularahavabale süsteemile üleminekul enim Brasiilia, Hiina ja Jaapan, samuti Euroopa suured tööstusriigid Prantsusmaa, Saksamaa, Holland jt. Näiteks Hiina on teadlaste kinnitusel teinud USA-st palju enam, et oma elanikke sularahapõhisest elust elektroonilise süsteemini vedada, aga Hiinas on ka sularaha kasutamise peidetud kulu suurem.

Maailmapanga hinnangul ulatub pangakontota inimeste arv maailmas kahe miljardini, vahendas Marketwatch. Seda on siiski vähem kui mõni aeg tagasi. Ajavahemikul 2004-2011 tõusis kontoomanike arv maailmas 20% võrra.

Kokku toimub 85% tehingutest üle maailma sularahas. "Meil on veel pikk tee käia," ütles Marketwatchile üks teadlastest, Bhaskar Chakravorti, Tufti ülikooli Fletcheri kolledži asedekaan.