„Sundmüügis korterid jäävad enamusele kättesaamatuks“

Suurpangad SEB ja Swedbank on tänavu pannud sundmüüki ligi 500 eluaset, kümnete korterite ja majadega on hädas ka teised pangad. Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi hinnangul on see number Eesti kohta suur arv, eriti kui arvestada, et aasta peale tuleb Eestis kokku kuni 10 000 korteromanditehingut.

„Samas on hoopis teine küsimus selles, kui palju neist elamispindadest reaalselt enampakkumisele jõuab. Sageli pannakse kuulutus üles selle põhjusega, et laenuvõtjat kõvasti raputada: kui sa nüüd tegutsema ei hakka, siis saadki oma korteri eest nii mitu krooni,“ rääkis Toompark

Ärilehele

.

Eksperdi sõnul on sagedased juhtumid, kus päev-paar enne enampakkumist leiavad võlausaldaja ja laenuvõtja omavahel siiski kokkuleppe ja oksjon jääb toimumata. Tõnu Toompark osutas ka sellele, et sundmüügid on sageli tavainimesele kättesaamatud ja seal tegutsevad peamiselt professionaalsed kinnisvarajahtijad.

Tavainimesele jäävad juba avalike teaadaannete keerulise juriidilise sõnavaraga kuulutused arusaamatuks. „Kohtutäiturid ei tegele praegu tõsiselt asjade müügiga – kuulutuse panek avalikesse teadaannetesse ei ole seda, sest kuulutuse sõnastusest ei saa tavainimene aru. Kohtutäiturite äri on suunatud spetsialistidele,“ lisas Toompark.