Sünteetiline toiduvärv põhjustab allergiat

 (4)
Sünteetiline toiduvärv põhjustab allergiat
Pille-Riin Pregel

Mida erksam värv, seda rohkem on toiduaines kahjulikke aineid Kõige rohkem on konservante leitud ketšupist ja kalakonservidest
Erksavärvilised karastusjoogid peidavad endast sünteetilisi toiduvärve, mis võivad lastele pärast mitme pudeli tühjaksjoomist halvasti mõjuda.

“See, mis praegu Eestis toimub, on genotsiid laste vastu,” ütles Põltsamaa Felixi arendusjuht Liis Tuur. “Lastele on paljud E-ained kahjulikud ja põhjustavad allergiat.”

“Riskigrupiks on just õpilased ja väikesed lapsed, kes joovad korraga ära mitu pudelitäit limonaadi või söövad ära kotitäie komme,” ütles tervisekaitseinspektsiooni Tartu keemialabori juhataja Mari Reinik.

“Tartu laboris tehtud proovide järgi on lubatust tunduvalt rohkem konservante peaaegu kõigis tootegruppides – eriti aga ketšupites ja kalakonservides. Aga need on üksikud tooted ega kujuta endast suurt probleemi. Üldiselt on olukord Eestis kontrolli all,” lisas Reinik.

Ohtlikud kommid

Toiduvärvide normi ületamisi esineb Reiniku sõnul eriti kommides ja tordikaunistustes, mis on tihti väga intensiivse värviga. Tavaliselt ei sööda kaunistusi korraga palju ja sellpärast ei kujuta need suurt ohtu. “Aga mine tea, mõni laps võib kõik kaunistused tordilt ära süüa.”

Naturaalsed toiduvärvid ei mõju Reiniku sõnul tervisele halvasti, kuid sünteetilised võivad allergiat põhjustada. “Väikesed lapsed eelistavad kindlaid toiduaineid ja nende harjumusi on raske muuta. Ilusad roosat värvi viinerid sisaldavad sünteetilist toiduvärvi ja suures koguses süües kahjustavad need lapse tervist,” lisas ta.

“Silmaga vaadates on võimalik päris hästi kindlaks teha, millised tooted seda sisaldavad. Väga intensiivsed ja puhtad värvitoonid on sünteetilised, looduslikud on palju mahedamad,” rääkis Reinik.

Jogurt ja moos

Tuuri sõnul võivad ka pealtnäha ohutud toidud sisaldada E-aineid. “Kui anname väikelapsele jogurtit, mis sisaldab moosi, siis etiketil puuduvad andmed moosi kohta. Moos võib sisaldada E-sid kogustes, mis ületavad lubatud piirnormi kordades. Rootsis peab näiteks moosi taga sulgudes täpselt kirjas olema, mida see sisaldab,” tõi Tuur näite.

Tarbijakaitseamet peaks Tuuri sõnul tegema rohkem reide ja uurima, kui palju E-aineid tooted sisaldavad ning need andmed siis ka avalikustama.

“Märgistuse mittevastavuse ja valesti märgitud E-ainete eest on raske trahvida,” ütles tarbijakaitseameti avalike suhete peaspetsialist Kristina Vaksmaa. “Peale koostise märgistuse vastavuse kontrollimise (kas tegemist on säilitusainega, toiduvärviga, happesuse regulaatoriga) on tarbijakaitse tähelepanu all ka see, kas lisaainete piirnorme pole ületatud, näiteks toiduvärvide osas,” lisas Vaksmaa.

Uurides limonaadi- või vorstietiketti, leiab sealt ainult nimetuse ja E-numbri. Näiteks toiduvärv E120, E160c või E150, stabilisaator E450-E452, säilitusaine E250, lõhna- ja maitsetugevdaja E621. Kuigi seadus nõuab etiketil ka nende koguste märkimist, ei peeta sellest kinni.

“Markantseim näide oli 1998. aastal, kui leidsime imporditud tordipõhjadest ja keeksidest ainet, mida oli lubatust 30 korda rohkem,” rääkis tervisekaitseinspektsiooni keemia kesklabori juhataja Aare Laht. “Üldjuhul ei ole lisaaineid toodetes üle normide.”

Lahe sõnul sõltub lisaainete kahjulik mõju organismile ka inimese kehakaalust. Näiteks 100-kilosele mehele on sama suure E-aine koguse sissesöömine viis korda vähem kahjulik kui 20-kilosele lapsele.

“Inimene peab arvestama, et kuigi E-de kontsentratsioon on toidus väike, saab ta ohtliku koguse kätte seda toiduainet palju süües,” ütles Lahe.

Ekspressi konverents 2020