Ministeeriumide ühishoone projekt valiti välja Eesti Arhitektide Liidu poolt heaks kiidetud avaliku konkursi käigus 2015. aastal. Enamuses arhitektidest (7st žüriiliikmest 4 olid arhitektid, sh Tallinna linnaarhitekt) koosnev žürii hindas muuhulgas arhitektuurset sobivust linnaruumi ning funktsionaalsust ja energiatõhusust (valminud maja on A-klassi energiatõhususega).

Võidutööks valiti KARISMA arhitektide konkursitöö „Valged”, mis vastas väga kitsastele detailplaneeringu parameetritele – kaks torni koos oma ehitusmahtude paigutuse ja piirangutega (mh tornide kuju, galerii asukoht, parkimiskorraldus) olid täpselt ette määratud.

Valminud kaasaegse hoone logistika on funktsionaalselt läbimõeldud ning energiasäästliku töökeskkonnaga ja vastavuses kasutajate vajadustele. Igal ministeeriumil on oma töökorraldus ja -iseloom (kas rohkem kabinetipõhine või avatud kontorid) ning konkreetsete korruste plaanid lähtusid väga detailselt nende poolt soovitud ruumipaigutustest. Lisaks järgiti hoone siselogistikas MTÜ Ligipääsetavuse foorumi soovitusi, kel oli tekkinud lõpplahenduste üle hea meel.

Arhitektide meelest näeb hoone välja "isikupärane"

Ministeeriumite ühishoone asub prominentsel krundil Tallinna kesklinnas. Paiknedes linna ühe esindustänava ääres ja maja kasutajate väärikat olemust arvestades, ei oleks kohane luua tavalist masstoodangulise välimusega büroomaja. Sel peab olema teatav, vaid antud hoonele omane, nö. identiteet ja isikupära. Neid omadusi loodud hoone ka delikaatselt endas kannab.

Hoonele tagavad isikupära puhtad ja stiilsed stereomeetrilised vormid. Massiivsed tornid on arhitektuuriliselt loodud mõjuma sihvakate ja kergetena - tänavatasandil on ümbritsevasse linnaruumi vaatavad fassaadid poolringikujulised suured aknad. Tornid justkui „heljuks õhus“, vaid kergelt linnaplatsi puudutades. Elegantsed valged klaasjad tornid annavad märku demokraatlikust ja avatud ühiskonnast ning sellega seotud valitsusasutuste läbipaistvusest.

Just valge sümboliseerib ausust, selgust, läbipaistvust ning inspiratsioonivabadust. Ühtlasi suhestub hoone oma kaarjate motiividega kenasti ja loomulikult majaesise küngas-väljaku maastikuarhitektuurilise kujundusega, luues ühtse tervikliku linnaruumi, soovimatagi meenutada ajalooliselt kinnistul asuvat hoonet.

Maja vahetus ümbruskonnas paiknev hoonestus pärineb peamiselt 1950. aastatest ja hilisemast - raskeloomuliselt massiivsed ja tumesüngetes toonides stalinistlikud sammashooned. Nende keskele, linnaruumi tasakaalu luues, on minimalistliku ja soliidse valitsushoone näol saavutatud helge ja kirgastav ning moodne linnakeskkonda väärtustav oaas.

Möödujatele ja vaatlejatele on see hoone meeldejääv, nad soovivad sellest rääkida. On pooldajaid kui ka kritiseerijaid, aga see on vaid väärtustav kummardus disainile, sest tulemus ei ole jätnud kedagi külmaks ega ükskõikseks, järelikult heas mõttes see kõnetab.