Mullu tarbiti Eestis umbes kolmandiku võrra vähem maagaasi kui tunamullu. Maagaasi tarbimise järsu vähenemise põhjus oli tootmise peatamine gaasi toorainena pruukinud kunstsõnnikut valmistavas ettevõttes Nitrofert.

2009. aastal tarbitud 653 miljonit kuupmeetrit maagaasi kulutati valdavalt soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Kui tööstustarbijate puhul mõjutaksid gaasivarustuse häired vaid tootmist, siis soojus- ja elektrienergiatootjate kaudu ohustaks gaasitarnete katkemine inimeste elu ja tervist ning infrastruktuuri.

Kust, mil moel ja millise hinnaga saaks Eesti Gaasi konkurent Eestisse gaasi importida? Pole tõenäoline, et konkureeriv maagaas pärineks Venemaalt, kuni sealse maagaasi ekspordi monopol kuulub Gazpromile. Iseendaga see ettevõte ju võistlema ei hakka.

Põhja-Aafrikast või Pärsia lahe äärsetest riikidest imporditav maagaas võib praeguse soodsa turukonjunktuuri lõppedes osutuda transpordikulude tõttu arvatust kallimaks.

Euroopa Liidu riikidest ekspordib suhteliselt piiratud koguses maagaasi vaid Holland, ühendusse mittekuuluvaist maagaasitootjaist on arvestatavad maagaasivarud Norral.

Erinevalt teistest Euroopa riikidest on Norra suutnud maagaasi eksporti aasta-aastalt suurendada. Norra maagaasi varude ja tootmise suhe on 30 aastat ning maapõuest on välja pumbatud vaid ligikaudu kolmandik sealsest naftast ja maagaasist. Norra gaasi olulisusest annab tunnistust seegi, et viimase Vene-Ukraina gaasitüli ajal kattis Tšehhi Vabariik, tänu vastvalminud torujuhtmeühendusele Saksamaaga, Norrast imporditud maagaasiga tarnekatkestusest tingitud puudujäägi.

Suurem osa Norra maagaasist eksporditakse torujuhtmeid pidi Euroopasse. Kaks aastat tagasi käivitati ekspordi tarbeks mõeldud veeldatud maagaasi tootmine Barentsi meres Snøhviti leiukohas. See paik võiks huvi pakkuda ka Eestile, sest Norra maagaasi on suure vahemaa tõttu otstarbekas tarnida meritsi.

Konkureerivat gaasi saab Eestisse transportida laevadega ja selleks on kaks moodust.

Veeldatud maagaas ehk LNG võimaldab gaasitarneid mitmekesistada mereriikides. Huvi LNG vastu on suurendanud kildagaasi tootmise kasv USA-s, mis on alandanud maagaasi hetketehingute hinda. Tulemuseks on hinnalõhe pikaajaliste tarnelepingutega ning maagaasi ülepakkumine (nii soodne turukonjunktuur ei kesta siiski üle paari-kolme aasta ning hetketehingute osakaalu kasv võib tuua suured hinnakõikumised tulevikus).

Eesti meedias on kõneldud plaanidest rajada siia taasgaasistamise terminal. Samalaadseid plaane peavad lähimaist naabreist veel Leedu ja Poola.

Veeldatud maagaasi puudusteks on kõrged kapitalikulud tootmise rajamisel, suur energiakulu ja suhteliselt suured kaod tootmisel ja transportimisel (12–15%). Lisaks eeldab veeldatud maagaasi kasutamine pikki vahemaid (alates 3000 meremiilist) ja suuri mahtusid nii tootmisel kui ka tarbimisel, et ettevõtmine end majanduslikult ära tasuks ja torujuhtmeid pidi tarnitava maagaasiga võistelda suudaks.

Veel valikuid

Surumaagaas ehk CNG saadakse maagaasi ligikaudu kahesajakordsel kokkusurumisel. Selle eelisteks veeldatud maagaasi ees on oluliselt odavam ja madalama energiakuluga tootmine ning transport ja väiksemad kaod tootmisel ja transportimisel (5–7%). Võrreldes veeldatud maagaasiga on surumaagaas majanduslikult tasuvam gaasi trans­portimisel lühemate vahemaade taha (500–2500 meremiili) ja väiksemates kogustes (0,5–2,5 miljardit kuupmeetrit aastas). Ka kuluks surumaagaasi projekti teostamisele oluliselt vähem aega kui veeldatud maagaasi projektile.

Surumaagaasi tehnoloogia sobib väikeste gaasimaardlate tarbeks ja naftatootmisega kaasneva maagaasi utiliseerimiseks.

Surumaagaasi puuduseks on asjaolu, et praegu pole käigus ühtegi kommertsprojekti CNG veoks meritsi (seda veetakse rongide ja autodega). Viimati katsetati surumaagaasi vedu laevadega kuuekümnendate aastate lõpus, kuid toona jäi asi soiku, sest maagaas oli ligemale kuus korda odavam kui nüüd ja tehnoloogiline lahendus ülemäära kallis.

Praegused tehnoloogiad võimaldavad mahutada CNG tankeritesse kuni 30 miljonit m3 maagaasi. CNG tankerid oleksid LNG tankeritega võrreldes siiski kallimad, sest on nn ujuvate torujuhtmetena oluliselt metallimahukamad.

Maagaasi kõrgem hind ja moodne tehnoloogia on pannud valitsusi ja ettevõtjaid kaaluma CNG tarneid laevadega Kanadas, Kagu-Aasias ja Kariibi mere regioonis. Ka on räägitud Türkmenistani maagaasi veost üle Kaspia mere just surumaagaasina. Lõuna-Korea ettevõte SeaNG on alustanud ettevalmistusi CNG tankerite ehitamiseks.

Ainult Eesti tarbeks mõeldud veeldatud maagaasi projekt võib osutuda majanduslikult üle jõu käivaks: kuigi LNG transpordi ja taasgaasistamise kulud näivad väiksemad, tuleb veeldatud maagaas tootmiskulude võrra kallimalt kätte.

Küll võiks LNG importi kaaluda koostöös teiste Balti riikidega. Otstarbekam on rajada ühine taasgaasistamise terminal jäävabasse sadamasse Lätis, kus on võimalik maagaasi hoiustada looduslikes hoidlates.

Paraku sõltub ühisprojekti edu osalevate riikide gaasiturust ja suhtumisest konkureeriva gaasi importi. Erinevalt Leedust ja Eestist ei plaanita Lätis gaasivõrgu eraldamist ning on otsustatud alustada Venemaaga läbirääkimisi maagaasi hinna üle.

Ainult Eesti tarbeks võiks kaaluda pigem surumaagaasi importi, mida saaks osta kõikidelt Euroopa nafta- ja gaasitootjatelt. Küllap on nemadki huvitatud kadude vähendamisest ning kaasneva gaasi müügist, selmet seda kohapeal põletada või tühjendatavatesse maardlatesse tagasi pumbata.