Sutt: maailmamajandus jahtub, riskid kasvavad – mida see tähendab Eestile?

 (11)
Andres Sutt
Andres SuttFoto: Ilmar Saabas

Rahvusvaheline Valuutafond alandas eile maailmamajanduse kasvuprognoosi. Kasvutempo on aeglustunud oodatust kiiremini. Üheks suurimaks mõjutajaks on euroala, sh eriti Saksamaa ja Itaalia. Kuid kasv aeglustub kõikides majanduspiirkondades ümber maailma, märkis Reformierakonna ridades riigikokku pürgiv Andres Sutt.

Kuigi järgmise kahe aasta kasvuootusi alandati vaid pisut (vastavalt 0.2 ja 0.1 protsendipunkti), oli IMFi põhisõnumiks märkimisväärselt kasvanud riskid, mis viitavad globaalse majanduskasvu olulise aeglustumise ohule. Kaubandussuhete pingestumine ja finantseerimistingimuste karmistumine on peamised riskid, mille realiseerumisega kaasneks maailmamajanduse langusfaas. Leppeta Brexit ja Hiina majanduse oodatust kiirem jahtumine võivad osutuda „päästikuks“, mis viib riskide realiseerumiseni.

Viimase kümne aasta jooksul oluliselt kasvanud majanduse võlakoorem teeb majanduslangusega toimetuleku valusamaks ja keerukamaks. Seetõttu on IMF-i hinnangul eriti oluline eelarve- ja finantspuhvrite loomine.

Eile avaldas Eurostat ülevaate Euroopa Liidu (EL) ja euroala liikmesriikide võlakoormast. Hea uudis: koguvõlg suhtena SKP-sse on langustrendil nii EL-s kui euroalal ja Eesti võlakoormus on endiselt madalaim. Halb uudis: Eesti ei ole enam eelarvepoliitiliselt vastutustundlike riikide esirinnas, vaid 21. kohal – aastavõrdluses on meist kiiremini võlataset vähendanud 20 EL liikmesriiki. Jah, Eesti võlatase on jätkuvalt madalaim, kuid see ei õigusta kuidagi 0.3% eelarvedefitsiiti 2017. aastal kui majandus kasvas nominaalselt ligi 9%. 2017 olnuks valitsusele väga hea aasta finantspuhvrite loomiseks. Selle asemel valitsussektori reservid hoopis vähenesid.

Eesti riigivõlg suhtena SKP-sse alanes möödunud aastal eelkõige seetõttu, et SKP kasvas ja seda ennekõike ikka erasektori panuse tõttu. Nii on jutt Jüri Ratase valitsuse tegevusest võla vähendamisel optiline, reservide vähendamisel aga reaalne. See ei ole parim viis majanduslanguseks valmistumiseks, sest kriisi ajal on tugevad need, kel raha pangakontol mitte uustulnukad laenuturul. Et Eestil läheks ka tulevikus hästi nii tormistel kui headel aegadel on vaja väga häid oskusi ja kogemusi riigi rahaasjade korraldamisel.