Suu- ja sõrataudi esmane kahju Eestis on 150 miljonit
"Sellele lisandub hiljem põllumeeste saamata jäänud tulu, kuna järgneva kahe aasta jooksul ei tohi nad liha Euroopa Liidu maadesse turustada," ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku analüüsiosakonna juhataja Lauri Tabur eile BNS-ile.
Ta lisas, et rutiinse ennetuse maksumust on raske hinnata, kuna paljuski põhineb see vastavate ametkondade igapäevatööl.
Reedel suu- ja sõrataudi leviku tõkestamist arutanud valitsuse kriisikomisjonis osalenud eksperdid on Taburi sõnul veendunud, et Eestil ei ole taudiohtu, kuid samas tuleb valmis olla võimalikeks üllatusteks.
"Praegu ei ole paanikaks põhjust," kinnitas BNS-ile veterinaar- ja toiduameti direktor Ago Pärtel.
Pärteli sõnul on Eestil põhjust kõrgendatud valmisolekuks, kui Inglismaal, Hollandis, Prantsusmaal ja Iirimaal ilmnenud taud peaks jõudma Skandinaaviamaadesse või Poolasse ja Leetu.
Pärtel andis kriisikomisjonile ülevaate suu- ja sõrataudi leviku tõkestamiseks tehtust ja tehtavast.
Kriisikomisjon võttis ülevaate teadmiseks ning soovitas jätkata olukorra jälgimist ning ametkondadevahelise koostöö edasiarendamist.
"Otseseid nõrku kohti ei ole tuvastatud, kuna Eestil on 1980. aastate algusest suu- ja sõrataudi vastu võitlemise kogemus," lausus Tabur. "Seega on enam-vähem teada, kus ja mida tuleb teha."
Tema sõnul võib suurimaks probleemiks kujuneda tavainimeste valmisolek kategooriliste meetmete - loomade surmamise, põletamise ja muu sellise rakendamiseks.
Suu- ja sõrataudi puhkemisel kehtestatakse taudipunktis karantiin, määratletakse ohustatud tsoon taudipunkti ümber ning järelevalvetsoon ohustatud tsooni ümber, viiakse läbi uurimine suu- ja sõrataudi võimaliku leviala selgitamiseks ning moodustatakse riiklik ja kohalik loomatauditõrje komisjon, mis juhivad kogu tegevust taudipunkti likvideerimisel ja taudi leviku tõkestamisel.
Veterinaar- ja toiduameti hinnangul on Eesti valmis tõkestama suu- ja sõrataudi levikut ning reageerima kohe, kui tekib taudi kahtlus.
"Suu- ja sõrataudi leviku oht on väga suur ning selle puhkemine Eestis toob endaga kaasa suured kulutused," ütles veterinaaria- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.
Taudi leviku tõkestamisega ja tõrjega seotud kulud katab riik.
Pärteli kinnitusel teeb veterinaaria- ja toiduamet omalt poolt kõik, et minimaliseerida taudi Eestisse jõudmise riske.
Taudi ennetamiseks on peatatud elusloomade, loomse päritoluga toidukaupade ja loomasöötade sissevedu riikidest, kus on suu- ja sõrataud diagnoositud.
Murati, Valga, Ikla, Tallinna lennujaama, Paldiski, Kesklinna sadama ja Muuga piiripunktides desinfitseeritakse transpordivahendeid ja reisijate jalanõusid.
Sõltuvalt taudi levikust on võimalik võtta samad meetmed kohe tarvitusele ka idapiiril.
"Vaatamata sellele, et teeme kõik võimaliku taudi Eestisse jõudmise tõkestamiseks, peame olema valmis operatiivselt reageerima kohe, kui tekib suu- ja sõrataudi kahtlus," rõhutas Pärtel.
