Alates tänasest ei pea enam sadamates ja piiripunktides desinfitseerima Eestisse saabuvaid sõidukeid ja reisijate jalanõusid, üksnes Suurbritanniast otselendudega saabuvad reisijad peavad endiselt kõndima üle desomati, ütles ETAle veterinaar- ja toiduameti nõunik Olev Kalda.

Veterinaar- ja toiduamet leevendab ka piiranguid veterinaar- ja toidukontrolli alla kuuluvate kaupade sisseveol Hollandist.

Tänasest tohib taas Hollandist Eestisse tuua lemmikloomi, hobuseid, kodulinde, loomaaialoomi, haudemune, linnuliha ja linnulihatooteid, söödana kasutatavat kalajahu ja lemmikloomatoitu, ütles ETAle veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Mai alguses võeti samalaadne otsus vastu Prantsusmaa ja Iirimaa suhtes, aga Suurbritanniast on loetletud loomade ja toodete sissevedu Eestisse veel keelatud, samuti ei tohi sellest riigist saabuvatel reisijatel kaasas olla loomset toidutooret või toitu.

Endiselt on keelatud Eestisse importida veiseid, sigu, lambaid, kitsi, veise- ja seaspermat, veiseembrüod, sealiha- ja sealihatooteid, veiseliha ja veiselihatooteid, piima ja piimatooteid riikidest, kus viimasest suu- ja sõrataudijuhu likvideerimisest on möödas vähem kui 12 kuud, selgitas Pärtel.

"Olen väga rõõmus, et Euroopa riigid suutsid suu- ja sõrataudi leviku peatada ning et see laastav taud ei jõudnud Eestisse," ütles põllumajandusminister Ivari Padar. "Kogu meie veterinaarteenistus sai viimaste kuudega põhjaliku ohusituatsiooni treenigu, oldi valmis tegutsema ka taudi puhkemise korral, kuid õnneks ei tekkinud selle järele vajadust."

Otsese taudiohu äralangemine ei tähenda ministri kinnitusel seda, et meil pole tarvis edasi tegutseda, tagamaks veterinaarset turvalisust. "See, et Euroopa riigid suutsid suu- ja sõrataudi leviku peatada, tõstab kahtlemata kindlustunnet Euroopa veterinaarsüsteemi ja ühtlasi meie valikute suhtes," rõhutas Padar.

Suu- ja sõrataud on kantud Eestis eriti ohtlike loomataudide nimekirja, mis on peaasjalikult veiste haigus, aga haigestuda võivad ka sead ja lambad.

Taud on äärmiselt nakkav ja oma kiire levikuga põhjustab see suurt majanduslikku kahju. Inimest see haigus otseselt ei ohusta, kuid mõningatel andmetel võib see näiteks tapamaja töölistel põhjustada nahahädasid. Kui inimene sööb haige looma liha või joob haige looma piima, siis on risk vaid teoreetiline.

Eestit puudutas viimane suu- ja sõrataudi puhang 1982. aastal.