Delfi testmeeskond otsustas kõik veidrad puuviljad selvehallist kokku korjata ning teha läbi maitsmistiir, et saada selgemaks, kuidas subtroopilised ja troopilised viljad maitsevad, lõhnavad ja ka välja näevad.

Tõime testimiseks ära järgmised puuviljad: kiwano, kaktusvili, papaia, draakonivili, granaatõun, tähtvili, hurmaa, feijoa, rambutan ehk litš, kumkvaat, mangosteen ja füüsal.

Maitsesime kõiki vilju nii nagu instruktaaž seda nõudis. Hindasime maitset, aroomi, erilisust ning elamust. Tuleb tõdeda, et paljud viljad jätsid külmaks, ehk vau-faktor ei olenud kuigi suur. Kui midagi erilisena välja tuua, siis tõelised leiud olid draakoonivili, kaktusvili ja mangosteen. 

Niisiis ... SUUR DELFI EKSOOTILISTE PUUVILJADE TEST:


1. Ogamelon ehk Kiwano

Ogamelon ehk kiwano on veider segu värskest, suureseemnelisest kurgist ja kiivist. Seda nii maitselt, kui välimuselt aroomilt kui tekstuurilt. Maitselt on ogamelon värske, veidi hapukas ning ülimahlane. Enam on tunda kurgi kui kiivi sugulust ja maitset, kuid vili on maitsev ning sobiks ideaalselt salatikastmesse või lihamarinaadi.

Kirjeldus - Ogamelon ehk kiwano on kurgi ja meloni sugulane, pärit Uus-Meremaalt. Ogameloni vilja läbimõõt on 5cm, kaal 200-250g ja vilja katab 4-6 mm paksune kuldoranž koor. Ogameloni vilja sisu meenutab tumerohelist želeed ning on söödav koos seemnetega. Ogamelon on hapukasmagusa, kergelt kurki, laimi ja banaani meenutava toniseeriva maitsega ja seda süüakse enamasti värskelt või puuviljasalatite koostises. 100g ogamelonis on vaid 22kcal energiat, lisaks aitab ogamelon organismist väljutada liigset vett ja jääkaineid. Kõige lihtsam on ogamelon pikuti pooleks lõigata ja lusikaga tühjaks süüa. Kuumadesse roogadesse ogamelonit ei tasu lisada. Säilitada jahedas (2-5 kraadi).


2. Kaktusvili

Väga huvitav vili, mis kasvab nagu kartul suurte kaktuste küljes ning maitse järgi võiks ajada kaktusvilja segamini melonimaitselise arbuusiga. Viljaliha on tugevalt punane ning äärmiselt tugevate väikeste seemnetega. Maitse on magus ja isegi pisut lääge. Pärast neelamist on tunda ka karamelli. Silme ette löövad kohe Cancuni rannad ja palmid. 

Kirjeldus - Kaktusvilja viljaliha on erkpunane, mõnikord ka kollakasroheline. Maitselt meenutab samuti lahjendatud arbuusi. Kaunivärvilist viljaliha lisatakse puuviljasalatitesse, samuti võib neid püreestada (seemned sõelu välja). Seemned on tegelikult söödavad, aga kivikõvad, nii et mul isiklikult oli neid suhteliselt raske süüa:) Populaarsed Ladina-Ameerikas ja Vahemeremaades. 


3. Papaia

Papaia näeb välja nagu pisikene melon nig ka maitseb pisut sarnaselt, on samamoodi magu ja läila. Külmast võtuna on aga papaia väga värskendav ja ideaalne pressida mahlaks. Kergelt lööb maitsest läbi laimi ja sidrunit. Mahlane vili. Pisikesi kive, mis papaia sees kasvavad, võib kasutada veiniäädika parandamiseks.

Kirjeldus -  Papaia ehk hariliku melonipuu vili meenutab välimuselt pirni. Toorelt on vili roheline, küpsena oranžikas. Toores papaia on roheline, valmib toatemperatuuril 5-7 päevaga, küps papaia säilib külmkapis kuni nädala. Toorest papaiat võib keeta nagu juurvilja, küps papaia sobib magustoitudeks. Maitse meenutab veidi vaarikat. 


4. Draakonivili

Draakonivili on kindlasti üks selle testi hitte ning leide. Äärmiselt värskendava ja magusa maitsega valge viljalihaga draakonivili on kasutuses nii salatites kui kastmetena. Vili on seest valge, pikitud aga pisikeste mustade seemnetega. Maitselt meenutab natukene melonit, mis on kokku segatud koogel-moogeli ja sidrunimahlaga. Esimese mõttena sobiks draakonivili kohe jäätise koostisosaks. Kerge, maitsev, värskendav!

Kirjeldus - Draakonivili on väga C-vitamiinirohke vili. On mõistatus, miks draakonivili sajanditeks märkamatuks jäi. Pärit Kesk-ja Lõuna-Ameerikast, kuid nüüd kasvatatakse troopilistes piirkondades üle maailma. Sel eksootilisel iludusel on põnev kuju ja tumepunast või kollast värvi koor on kaetud justkui soomustega. Magus, valge või roosa mustatäpiline krõmpsuv viljaliha sisaldab lükopeeni, looduslikku antioksüdanti, mis aitab võidelda vähi, südamehaiguste vastu ning alandab vererõhku. Parim viis on vili lihtsalt pooleks lõigata ja lusikaga viljaliha süüa, mis on väga maitsev ja värskendav. Võib ka mahlaks pressida ja kokteilidesse lisada.  


5. Granaatõun

Granaatõun pole meile tundmatu ning on olnud meie poelettidel saadaval juba aastakümneid. Granaatõuna peetakse lisaks meditsiinilistele omadustele ka võimu sümboliks. Muuseas, granaatõun oli just see, mida madu pakkus Evale ning mida vastu võttes Aadam ja Eva paradiisivärava taha heideti! Marja väikesed ja mahlakad seemned on väga tanniinsed ja kuivatavad suud, Mahl on hapukas ja väga kuiv. Iga suutäiega on aga tunda energia lisandumist.

Kirjeldus - Granaatõuna värske viljaliha ja mahl ning kooretee turgutavad organismi mitmete hädade korral. Suurepäraselt sobib granaatõun magustoitudesse, salatitesse ja ka liharoogadesse. Viljade pehme osa sisaldab kuni 14% suhkruid, kuni 9% õun- ja sidrunhapet, C-vitamiini, pektiinaineid, parkaineid, tärklist, fütontsiide, bioflavonoide jm. Rohkelt C-vitamiini on koores – 100 grammis 193 mg. Hulgaliselt on raviaineid ka lehtedes ja juurtes, samuti õites. Toiduks on mugav kasutada tööstuslikult valmistatud mahla. Müügil on ka siirupid, millest on hea teha tarretisi, glasuuri, mahlajääd, mitmesuguseid magustoite.

Maitsestamaks granaatõunaga lihatoite, milleks ta väga hästi sobib, võite valmistada mehu, purustades granaatõuna viljaliha koos seemnetega mikseris. Seejärel pressige segu läbi marli, nii et seemnemass jääb eraldi kasutamiseks. Mehu aga pange purkidesse suletult hoiule külmkappi, kus see püsib värske nädala jagu. Sellega sobib marineerida liha enne praadimist, samuti maitsestada liha- ja kalatoite. Mehu saab kasutada veel joogiks, magustoitude lisandiks, toorsalatite kastmeks, teravamaitseliste lihatoitude kastmete maitsestamiseks jne. Seemnemass kuivatage ning tehke sellest teed.


6. Tähtvili

Tähtpuu vili maitseb nagu toores tikker - hapukalt, veidi tanniinselt ning rasvaseltki. Huvitav on tähtvilja puhul asjaolu, et tähtvili maitseb identselt nii toore kui valminuna. Vahe on vaid värvuses: toores tähtvili on heleroheline, valmis vili helekollane. Sobib salatitesse ning kalaga. 

Kirjeldus - See dekoratiivne tähtpuuvili on arvatavasti pärit Malaisiast ja Tänaseks kasvatatakse teda troopilistes maades. Tähtpuuvili kasvab puu otsas, mis on 10-12 meetrit kõrge. Iga puu annab kindla detsimeetri suurusega vilja. Tähtpuuvilja tunneb kergesti ära tema ebatavalise viienurgalise kuju poolest. Ta näeb välja nagu kollane täht ja sellepärast kutsutakse teda tähtpuuviljaks. Liha on mahlakas ja meenutab kurki ning maitseb ka sama värskelt aga palju hapukamalt. Koor on sile ja seda saab süüa. Valmimata vili on heleroheline ja valmis vili kollane. Aga sa ei pea ootama, et vili valmiks. Valmimata vili maitseb täpselt samamoodi kui valmisvili. Tähtpuuvilja C-vitamiin aitab külmetuse vastu. Kasutada saab kaunistuseks salatitele, kokteilidele-jookidele ja mitmesugustele teistele külmadele toitudele, kuid mitte kuumadele toitudele.


7. Hurmaa

Hurmaad ei saa pidada väga uueks viljaks Eestis, kuid tema tarbimine on siiski väga vähene. Tomati välimuse kuid pehme magusalt hapuka viljalihaga puuvili on pärit Hiinast, arvatavasti. Maitselt meenutab varianti, kus melon kohtub tomatiga, mekk on sametiselt pehme ning kerge. Samas on hurmaas piisavalt väärtust, et olla ka eraldi toitainena meie päevamenüüs. 

Kirjeldus - Hurmaad pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud eelajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik idadiospüür kasvab Hiina metsades ja selle viljasid on esmakordselt kirjeldatud umbes aastal 2000 e.m.a. Puud viidi kultuuri 5. või 6. sajandil. Hurmaade värvus on sõltuvalt kultivarist oranžikaspunane kuni kollakasoranž. Viljad valmivad tavaliselt viie kuu jooksul pärast õitsemist, tavaliselt oktoobris. Kasvuhoones kasvatatud taimedel on võimalik esimest saaki saada kaks kuud varem – augusti keskel. Hiinas, Koreas ja Jaapanis kasvatatud hurmaad annavad peaaegu 90% maailma kogutoodangust.

8. Feijoa

Kohtustuslik puuvili uute maitsete nautijatele, äärmiselt huvitav ananassi ja kiivi segumaitse ja tugeva aroomiga vili. Pooleks lõigates ilmub välja pehme ja peaaegu läbipaistev viljaliha, mida süüakse lusikaga otse poolitatud vilja kestast. Maitseb värskelt ning kummaliselt, ootamatult. Kindlasti tasuks proovida!

Kirjeldus - Fijoa on peaasjalikult tuntud Brasiilias ja Uruguays, kuid kasvavd ka Gruusias, Uus-Meremaal ja Argentiinas. Kuni 7 meetrine igihaljas põõsas kannab vilja aastas vaid korra. Aromaatsed kanamunasuurused rohelised viljad valmivad sügisel ning neid süüakse toorelt, magustoitudes või hautistes. Feijoa eripära seisneb selles, et välispidise vaatluse järgi on pea võimatu teha selgeks, kas vili on valmis või juba roiskunud, vili näeb väljast alati tumeroheline välja.


9. Rambutan ehk litš

Väljastpoolt vaadates võiks rambutani kirjeldada kui ahvimune, kui karvane koor pealt ära lõigata võiks neid marju kirjeldada, kui ... ahvimune. Veidra valkjalt läbipaistva viljalih maitse on kummaliselt ebalev maguslääge. Mahlane ja külmast võttes taaskord värskendav. Sobvad niisama söömiseks või püreena joomiseks. 

Kirjeldus - 

Pärit Malaisiast kuid nüüd kasvatatakse troopilises Kesk-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Punakaspruun, ploomisuurune, karvane puuvili. Viljaliha on pehme, libe, kivi ei sööda. Vilja kooritakse lõigates noaga koorele vagu ning pööritades eri pooli, mille tulemusena koor ja kivi hõlpsasti eristuvad. Sisaldab rohkelt C-vitamiini ja kaltsiumi. Säilitada külmkapis 8-12 kraadi juures ning kilekotis. Viljad kuivavad kiirelt. Süüakse toorelt või lisatakse puuviljasalatitesse, serveeritakse jäätisega ning tehakse moosi. 

10. Kumkvaat

Nagu nimigi ütleb on tegu kääbusapelsiniga ning kui see vili, mida süüakse ainsa tsitruselisena koos koorega, omale suhu panna ja hammustada, plahvatab suus, kirsisuurusest viljast, suure apelsini maitse ja aroomi jõud. Korraga on suus ääretult hapu, magus ja kibe. Väga värskendav, energiarikas ning kasulik. 

Kirjeldus - 

Kääbusapelsin ehk kumkvaat pärineb Lõuna-Hiina ja Indohiina aladelt. Tänapäeval on viljelusalaks subtroopilised piirkonnad, kus ka apelsine kasvatatakse, peamiselt Hiina, Jaapan, Lõuna-Aafrika, Iisrael.

Kasvavad kobaratena väheste asteldega igihaljastel põõsastel. Viljad meenutavad välimuselt ovaalseid apelsine, kuid on vaid väikese mandariini suurused (läbimõõduga 2-3 cm ). Need on üldse kõige väiksemad tsitrused ja kuuluvad ainsana koos koorega söödavate tsitruste hulka. Viljaliha on hapukasmagusa, tugevalt vürtsika apelsinimaitsega. Vili sisaldab rohkesti kaltsiumi ja märkimisväärsel hulgal C-vitamiini. Säilitada +10-15 C temperatuuril ja 90 % relatiivse õhuniiskuse juures kuni 4 nädalat. 

Tuntud on siirupis konserveeritud kääbusapelsinid, mida kasutatakse puuviljasalatite ja kreemide koostises ning tortide ja magustoitude garneerimiseks. Asendamatu jääkuubikuteks külmutatult aperitiivides, boolides ja kokteilides.

11. Mangosteen

Mangosteen maitseb mahlaselt, värskelt ning imalmagusalt, millele assisteerib täielik maitsetus. Kummaline vili. Puu otsas kasvavat vilja katab umbes poole sentimeetri paksune koor, mille sees on pehme viljaliha, mis omakorda kaitseb seemet, et see oleks niiske, kuni viljastamiseni. Tegemist on põhimõtteliselt puuseemne kookoniga ning viljaliha funktsiooni võib võrrelda munavalge omaga. Sobib kenasti õhtuseks snäkiks koogi asemele.

Kirjeldus - Pärinevad Kagu-Aasiast. Kasvatatakse Tais, Kesk-Ameerikas ja Austraalias. Küpse vilja koor on tumelilla. Liha on jaotunud viieks osaks ning on lumivalge, marmelaaditaoline pehme, piklike kollakate söödavate seemnetega. Paks koor tuleb enne söömist eemaldada. Peetakse eriti oivaliseks puuviljadeks, nende maitse on segu virsikust, viinamarjast, ananassist, aprikoosist ja apelsinist, sisaldades rohkesti kaltsiumi ja C-vitamiini.

Kuna nende maitse on nii õrn ja aromaatne, siis ei sobi nad küpsetamiseks. Parimad on süüa värskelt. Sobib kasutada kookides, küpsetistes, puuviljasalatites. Koore katkilõikamisel tuleb olla ettevaatlik, sest mahla sattumisel riietele jäävad sellest raskesti eemaldatavad purpursed plekid. 

12. Füüsal

Füüsal on korraga maitselt nii hapukas, mõru, kui värskendav. Pisikene mari sisaldab ka palju vedelikku ning on väga mõnus magustoiduamps mõne kommi või koogi asemel. Lisaks annab energiat ning värskendav. Kuna füüsal kasvab ka Eestis, on erakorralise puuvilja hinnad tarbimist soosivalt madalad.

Kirjeldus - Füüsal on maavitsaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Taimed kasvavad 0,4–3 meetri kõrgusteks ning sarnanevad haabituselt tomatile. Füüsalite viljad meenutavad tomati vilju, kuid neid ümbritseb paberjas "latern", mis viljade valmides avaneb. Vars on tavaliselt hästi harunev. Eesti tingimustes saab kasvatada nelja füüsali perekonna liiki. Harilikku füüsalit kasvatatakse laialdaselt aedades ilutaimena ning kolm liiki: maasikafüüsal, mehhiko füüsal ja peruu füüsal on kasutusel köögiviljadena.