Suur mäng naftaturul. Kas Saudi-Araabia kaval taktika või ette kaotatud lahing?

 (111)
Nafta
NaftaFoto: Scanpix, AP

Saudi-Araabia ei ole enam ammu samas seisus nagu 1985. aasta, kui nende alustatud nafta hinnasõda oli üheks Nõukogude Liidu lagunemise põhjustajaks. Kes võib võita, kes kaotada seekord? Sellest kirjutab analüüsis Bloombergi ekspert.

Ta kirjutab, et selle sõja võitja ei ole mitte see, kel on enim jõudu, vaid see, kes suudab kõige suuremat valu kannatada.

Brenti toornafta, mis on ülemaailmne etalon, langes täna esmalt 22% 35 dollarile barreli eest. Suur segadus tekkis pärast OPEC-i ja Venemaa vahelise liidu purunemist reedel. Venemaa keeldus minemast kaasa OPEC-i jõupingutustega päästa koroonaviiruse tõttu löögi saanud naftaturg tootmise vähendamisega.

Saudi-Araabia valis pärast kõneluste nurjumist uue taktika. Kui seda õigesti kasutada, siis võib tulemus olla hävitav.

Esimene vaade võiks olla Saudi-Araabiale julgustav. Nad suudavad ühe barreli maa seest kätte saada vaid 2,8 dollariga. USA Exxon Mobil teeb sama 16 ning venelaste Rosneft 20 dollariga. See pole aga kõik.

Saudi-Araabia sõltub naftast väga suures osas. Nende riigieelarve on rajatud sellele ning eelarve tasakaalupunkti saavutavad nad siis, kui nafta hind on 83,6 dollarit barreli eest. Sellist summat pole nähtud üle viie aasta. USA-l ja Venemaal jääb see summa 42-44 dollari kanti. Suur on sõltuvus ka Araabia Ühendemiraatidel (70 dollarit barreli eest) ja Iraagil (60,3 dollarit).

Seotud lood:

Praeguste hindade juures kaotavad muidugi kõik suured tegijad. Väga oluline roll ei ole nüüd isegi niivõrd tooraineturgude käitumisel vaid kapitaliturgudel toimuval. Siin on näha, et nõrgim positsioon on USA-l, kus investorid on juba pikka aega suhtunud umbusuga naftaga seotud ettevõtete aktsiatesse.

Saudi-Araabia taktika võib aga osutuda neile endile kirstunaelaks just seetõttu, et nende riigi eelarve sõltub konkurentidest kaks korda enam naftahinnast. Lisaks on riik hetkel sõjajalal Jeemeniga ning hiljuti arreteeriti mitu kõrget kuningliku koja liiget, sest nad plaanisid väidetavalt riigipööret.

Praegu tundub, et kui pika sõja lõpus peab keegi valget lippu lehvitada, on kõige vähem tõenäoline, et selleks on Venemaa.