USA saatkonna 2005. aasta raportis, mille Wikileaks avaldas, on kirjas, et usbekid pidasid Karimovat üldiselt ahneks, võimuihaldajaks ning inimeseks, kes kasutas ära oma isa, et hävitada need ärid ning inimesed, kes tal teel ees seisid.

Täna on 43-aastane endine mõjukas seltskonnadaam ning ametnik koduarestis. Teda valvavad vananeva isa Islam Karimovi poolt palgatud turvamehed. Mees on Usbekistanis valitsenud veerand sajandit.

Ehkki Googoosha (nii kutsub naine end ise oma muusikavideotes) on isolatsioonis, ei vaibu skandaalid tema ümber. Korruptsioonijuhtumit lahendatakse kolmel kontinendil.

Kuus miljardäri

Lugu algas enam kui kümme aastat tagasi. Sellega on seotud Usbekistan, aga ka Norra pealinn Oslo. Lisaks ka Gibraltar, Genf ning paljud teised kohad. Sellega on seotud ettevõtted, mis kuuluvad Euroopa kuuele rikkamale mehele - viis neist on venelased ja üks norralane. Seega seab juhtum uude valgusesse ka muidu igava ja korrektse Skandinaavia ärikultuuri.

Usbekistan on USA liitlasriik, pakkudes logistilist tuge nende Afganistani operatsioonidele. Siin 30 miljoni elanikuga riigis lokkavad aga korruptsioon ning represseerimised.

Saaga viimane vaatus toimus 4. novembril, kui Oslos maandus Londonist startinud lennuk. Lennul viibis mees, kelle just oli palganud laevaärimees John Fredriksen.

Fredriksen Group ei olnud aga Norra uurijate huviobjektiks. Küll aga mees nimega Jo Lunder. Ta viidi ehmunud kaasreisijate pilkude saatel kaasa. Uurijate huviorbiidis oli Lunderi eelmine tööandja VimpelCom. Tegemist on USAs registreeritud mobiilioperaatoriga, mida omavad vene miljardärid (näiteks Mihhail Fridman) ning Norra riigiasutus Telenor.

Norra uurijad tegutesid USA ametivendade palvel, kes uurivad VimpelComi väidetavat altkäemaksujuhtumit. Firma maksis kahtlustuste kohaselt Karimovale altkäemaksu, et hakata Usbekistanis ajama tulusat mobiilsideiäri. Sellesse afääri on kaasatud ka miljardär Vladimir Jevtušenkovile kuuluv MobileTeleSystems ning Stockholmis baseeruv TeliaSonera. Viimane on Eestis teada kui EMT ja Elioni ehk Eesti Telekomi emafirma.

Ettevõtted on kõik väitnud, et teevad uurijatega koostööd ning ei soovi juhtunut kommenteerida.

VimpelComi ning MobileTeleSystemsit süüdistatakse 500 miljoni dollari maksmises varifirmadele, mille tagant paistavad Usbeki presidendi tütre kõrvad. Makseid tehti aastast 2004.

Uurimist viivad paralleelselt läbi ka Šveitsi, Hollandi ja Rootsi uurijad.

Norra riigifirmas Telenor on päid juba lennanud. Mõned kõrged ametnikud on töölt ajutiselt kõrvaldatud.

Suur raha

Kaasuse rahaline väärtus kasvas taas juunikuus, kui USA pool palus külmutada 300 miljoni dollari eest raha erinevates ettevõtetes, kuhu VimpelCom ja MobileTeleSystems raha kandnud olid.

VimpelCom on hektel väidetavalt pidamas USA ametivõimudega läbirääkimisi, kus nad on valmis maskma 775 miljonit dollarit, et saavutada kohtuväline lahend. Seda väidavad kolm inimest, kes kaasusest teavad.

USA pool on kaardistanud ja kirjeldanud mitmeid skeeme, kuidas raha Karimovani jõudis. Näiteks maksis VimpelComi Usbeki üksus 30 miljonit dollarit Gibtaltaril registreeritud ettevõtte kontole. Firma omanikuks on Karimova, selle nimi Takilant Limited. Teenus, mille eest maksti, sisaldas raporteid (mis tegelikult olid lihtsalt Wikipediast kopeeritud tekstid) ning ka VimpelComi enda poolt juba läbi viidud uuringuid. VimpelCom sai umbes samal ajal magusa 4G mobiilside lepingu Usbekistanis.

Niisiis uuritakse presidendi tütre seotust telekommunikatsiooni ettevõtete käest altkäemaksu võtmisega. Seda meeletutes kogustes. Šveitsis konfiskeeriti 800 miljoni šveitsi frangi (781 miljonit dollarit) eest Karimova vara. Kokku on konfiskeeritud 1,1 miljardit dollarit.

VimpelComi turuväärtus on afääri mõjul kukkunud 59%, 6,3 miljardi dollarini. Seda alates 12. märstist 2014. Kukkunud on ka MobileTeleSystems'i ja TeliaSonera väärtused - vastavalt 52 ja 38%.

On väga mitmeid põhjuseid, miks mobiilioperaatorid Usbekistani turule siseneda soovisid. 2005. aastal oli mobiilsideteenus veel luksus. Riigis oli vaid 917 000 mobiilikasutajat. Nüüd on see arv 21 miljonit. See on Kesk-Aasia kohta väga kõva näitaja.

2000ndate keskel oli Karimovast saanud see inimene, kelle juurde pidi minema, et äri riigis hästi minema hakkaks. Temaga andis äri teha, kuid olid teatud tingimused.

Suur kukkumine

Pärast Harvardi lõpetamist tuli Karimova koduriiki tagasi. Ta veetis lühikese aja ÜRO juures Genfis ning oli suursaadikuks Hispaanias. Siis lõi ta oma juveelibrändi, proovis lauljakarjääri ning hakkas korraldama heategevuslikke üritusi. Ühe sellise raames laulis Tashkentis Sting. Googooshana esines ta Julio Iglesiase ja prantsuse näitleja Gerard Depardieu muusikavideotes.

Korruptsioonisüüdistused saatsid teda pidevalt ning eelmisel aastal esitasid Usbeki prokurörid naisele kriminaalsüüdistuse. Ta olla olnud grupi liige, mis teenis miljoneid varastades kohalike ettevõtete tagant. Septembris teatasid prokurörid, et nad on grupilt konfiskeerinud 167 miljonit dollarit.

Mitmed mõjukad usbekid arvasid, et Karimova oli kaotanud igasuguse usalduse ning tema tegevus oli kontrolli alt väljunud. Nad tegid presidendi juures lobitööd, et too oma tütart ohjeldaks. Nii panigi isa tütre koduaresti.

See shakespearelik draama on heaks näiteks ka selle kohta, et Usbeki president on poliiliselt tõrjutud seisus. Tegelikult teevad riigis otsuseid juba teised, temast mõjukamad inimesed. Ehk ihuvad nad hammast ka kõigele sellele varale, mida Karimova kokku suutis ajada.