Levinud on teadmine, et mida enam arenenud riik kulutab tervishoiule, seda pikemalt elavad tema kodanikud. Suureks erandiks on siin USA. Kui võrrelda OECD 35 riigi tulemusi, siis kulutab see riik konkurentsitult enim raha, kuid USAs on keskmine oodatav eluiga 78,8 aastat, millega ollakse alles 27. kohal.

USA on OECD riikidest ka kõige suurema arvu ülekaalulistega ning seal on enim narkosurmasid. Probleeme on neil diabeediga. Siiski ütleb koguni 88% ameeriklastest, et nende tervis on väga hea. Vaid 35% jaapanlastest arvab, et nende tervis on kas hea või väga hea, aga nende oodatav eluiga on 35st riigist kõrgeim.

USA tervishoiusüsteem sõltub enim inimeste vabatahtlikust panusest. Riigipoolsed ravikindlustusskeemid nagu Medicaid ja Medicare katavad vaid 27% kuludest. 10 riiki, kus oodatav eluiga on kõige kõrgem, paistavad aga silma sellega, et nende „vabatahtliku" kindlustuse osa on keskmiselt alla 6 protsendi. Valitsuse kulud on neis riikides keskmiselt peaaegu 50%.

USA ravikulude suure määra taga on eriti kulutused ravimitele. Ameeriklased kulutavad ravimitele elaniku kohta rohkem kui üks kõik milline teine OECD riik.

Eesti sarnaneb edukatega

Eesti süsteemi võib niisiis pidada sarnaseks edukate riikidega, kus inimene peab nö oma taskust lisaks maksma vähe. Jah, meie eest maksab sotsiaalmaksu tööandja, aga see ongi kohustuslik ravikindlustus, mis on meist kõrgema oodatava elueaga riikides samuti väga oluline panustaja. Jaapanis on see koguni 75,4%. Norras, Rootsis ja Taanis on väga suur valitsuse otsene panus, viimase puhul on see lausa 83,7%.

Eesti jääb muide keskmise oodatava eluea osas USAst maha vaid 1,1 aastaga. Ravimitele kulub meie inimestel keskmiselt võrreldes teiste riikidega pigem vähem raha. Loomulikult selguks lõplik tõde siis, kui me paneks siia kõrvale ka keskmised sissetulekud erinevates riikides. Siiski võib kokkuvõttes öelda, et meie tervishoiusüsteemi ülesehitus järgib pigem edukate riikide mudelit.

Vaata tabelitest, kus Eesti erinevates kategooriates paikneb: