SUUR ÜLEVAADE | Millised olid eelmise aasta suurimad pankrotijuhtumid ja miks esikolmikul nii täbarasti läks?

Märkimist väärib fakt, et koguni 18%-l ettevõtetest ei olnud vahetult enne pankrotistumist maksuvõlgasid ega maksehäireid ning nende ettevõtete peamised majandusnäitajad olid rahuldavad. Pankrotistunud ettevõtete summaarsed maksuvõlad ja maksehäirete summad on viimastel aastatel järkjärgult vähenenud.

Kümnest suurimast 2017. aastal pankrotistunud ettevõttest 3 tegutses hulgikaubanduses, 2 töötlevas tööstuses, 2 ehituses ning 2 veonduse ja laonduse tegevusalal. Suurim pankrotistunud ettevõte Spratfil AS tegeles kala ja kalatoodete tootmisega.

1 SPRATFIL AS, töötlev tööstus

2 JOYFUL PARTNERS OÜ, hulgi- ja jaekaubandus

3 BAUSCHMIDT OÜ, ehitus

4 RAINER TRADE OÜ, haldus- ja abitegevused

5 SEPPÄLÄ ESTONIA OÜ, hulgi- ja jaekaubandus

6 ÖM BYGG OÜ, ehitus

7 NAP KONSULT OÜ, veondus ja laondus

8 VEESEADMETE OÜ töötlev tööstus

9 TRIALTO LOGISTIKA OÜ, veondus ja laondus

10 FINETEAM OÜ, hulgi- ja jaekaubandus

Püsiv maksejõuetus kuulutati välja 343 äriühingul, mis on 2,4% ehk 8 ettevõtte võrra rohkem kui aasta tagasi. Vaatamata väikesearvulisele tõusule püsib pankrotistumise tase endiselt madal ja tõenäoliselt jätkub sama trend ka 2018. aastal.

Maksejõuetutest äriühingutest 199 juhul pankrot rauges varade puudumise tõttu. Kuigi varatute osakaal 58% pankrottide arvust tundub kõrge, on nende summaarne käive vaid 18% pankrotifirmade kogukäibest.

Keskmiselt pankrotistus 2017. aastal 1,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta. Suurima pankrotistumise tasemega olid traditsiooniliselt majutus ja toitlustussektor ning töötlev tööstus, kus pankrotistus tuhande ettevõtte kohta vastavalt 4,3 ja 3,5 ettevõtet. Traditsioonilisest esikolmikust langes esmakordselt välja ehitussektor.

Kõrgeima pankrotistumise tasemega maakonnad olid Läänemaa ja IdaVirumaa, kus pankrotistus vastavalt 4 ja 2,5 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta ning madalaima pankrotistumise tasemega maakonnad Lääne-Virumaa, Raplaja Järvamaa, kus pankrotistus vastavalt 0,3; 0,5 ja 0,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta.

Keskmine 2017. aastal pankrotistunud ettevõte on kahe töötajaga, müügituluga kuni 0,2 miljonit eurot, pea olematu omakapitali ja kahjumiga töötav väikeettevõte. Ligi 97% pankrotistunud ettevõtetest said oma viimasel aktiivsel tegutsemisaastal madala Creditinfo Reitingu (BB, B, C, U).

Maksupettus viis suure kalatööstuse pankrotti

Heal ajal 60 miljoni eurose käibega AS Spratfil, mis oli Eesti suuremaid kalatööstuseid, läks pankrotti 2017. aasta suvel. Firma valmistas tooteid lõhest, kilust ja räimest, klientide seas olid suured Euroopa hulgifirmad. 2012. aastal oli ettevõttel Tallinnas kaks tootmishoonet ning üle 200 töötaja. Aastal 2013 oli Spratfil Äripäeva toiduainetööstuse TOPis neljandal kohal; saja hulka jõudis firma ka kaks aastat hiljem.

Samal ajal oli ettevõte aga maksuameti huviorbiidis ning 2015. aastal esitaski amet kalatööstusele kahtlustuse valeandmete esitamises tagasinõude suurendamise eesmärgil. Kohus mõistis 2015. aastal ettevõtte omanikud süüdi. Kohtuotsuse kohaselt lõi kalafirma mitu varifirmat, mille kaudu tehti näilikke tehinguid ning nõuti riigilt alusetult tagasi käibemaksu. Firma omanik ja juhid said tingimisi vangistuse. Spratfil pidi riigile tagasi maksma 2 miljonit eurot tasumata jäänud makse ning lisaks 120 000 eurot trahvi.

Kuna süüdimõistev kohtuotsus puudutas tegevusi 2013. aastal, pidid raskused, mis sundisid omanikke rahavooge pettuse abil suurendama, alguse saama juba varem. Pankroti eel näitas firma nõrgenemise märke - 2015. aastal oli ettevõtte käive küll 56,8 miljonit eurot, ent puhaskahjum samal ajal 1,7 miljonit.

Creditinfo Reiting näitas halvenemise märke alates 2016. aasta jaanuarist, mil hakkas halvenema ettevõtte maksekommete hinne. Sama aasta augustis käivitati saneerimiskava, mis pidi kestma 2020. aastani. See oleks aidanud rahavood stabiliseerida ning võlakohustuste täitmise edasi lükata. Kaks aastat pärast süüdimõistvat kohtuotsust triivis ettevõte siiski pankrotti.

Mobiiltelefonidega äritseja jäi miljoneid võlgu

2010. aastal asutatud ettevõte Joyful Partners OÜ tegeles mobiiltelefonide ostu-müügiga. Ettevõte ostis välisturgudelt odavalt uusi, just turule tulnud nutiseadmeid, peamiselt iPhone'e ja iPad'e, ning müüs need kiiresti vaheltkasuga maha. Käive kasvas mühinal ning 2014. aastal teenis ettevõte üle 40 miljoni eurose käibe juures miljoni kasumit.

Oma tegevust kommenteerides ütles ettevõtte omanik Jevgeni Lobatš, et tegemist on mobiiltelefonide trade'imisega (päevakauplemisega), mille puhul ta jälgib pidevalt valuutakursse. Lobatš kuulutas julgelt, et teab saladust, kuidas viimased Apple'i mudelid esimeste seas müüki panna: „Teame, kuidas teha seda paari tunni, mitte nelja päevaga ning seda kõike ametlikult." Maksuamet hoidis ettevõtte tegevusel silma peal, kuid Lobatš kinnitas, et ei muretse, kuna nad töötavad ausalt.

Kuigi 2015. aastaks prognoosis omanik käibe kasvu veel 15% võrra, siis see ei realiseerunud. Ettevõtte maksekombed hakkasid halvenema 2016. aasta algusest, mil Creditinfo tuvastas ka võimalikud kahtlased käitumismustrid. Uue koguse nutiseadmete hankimiseks ja edasimüümiseks korraldas sama omaniku teine ettevõte JPF Finace võlakirjaemissiooni. Hiljem selgus kohtus, et firma on varatu ning võlad ulatuvad seitsme miljoni euroni. Investorite makstud raha kadus firma arvelt kiiresti teistesse riikidesse. Joyful Partners jäi samuti 3,5 miljonit eurot võlgu, kuna ei suutnud ostetud telefonide eest tasuda.

Riskide alahindamine ja suurelt ettevõtmine ei tasunud ära

2012. aastal endise Nordeconi osaniku asutatud ehitusettevõte Bauschmidt jõudis kiiresti Eesti edukamate ehitajate hulka. 2015. aastal oli firma käive 21 miljonit eurot ning kasum üle 600 000 euro. Creditinfo tuvastas ettevõtte ohumärgid 2016. aasta lõpus, mil ettevõte jäi reitinguta. 2016. aasta kokkuvõttes jäi Bauschmidt kahjumisse.

Nelja aktiivse tegutsemisaasta jooksul tegi Bauschmidt ligi 100 miljoni euro eest üle 50 projekti. Nii ettevõtte juht kui ka hilisem pankrotihaldur kinnitasid ajakirjandusele, et kiire tõus ja sama kiire allakäik tulenesid suurejoonelisest lähenemisest. „Tahtsime ehitada suuri maju Tallinnas, saime neid ehitada. Tahtsime ehitada välismaal - saime ehitada Lätis, Leedus ja Soomes. Tahtsime 3 Creditinfo Eesti AS, Pressibriifing „Pankrotid Eestis 2017" ehitada sildasid ja viadukte - suutsime osta K-Mosti. Tahtsime ehitada infrat - saime trammiteede suurepärase lepingu," rääkis Mait Schmidt 2017. aastal Äripäevale kui pankrot juba terendas.

Bauschmidtile sai saatuslikuks arendusfirmaga Endover tekkinud konflikt ehitustähtaja ületamise pärast. Endover otsustas Bauschmidti trahvida ning ehitusfirmal tekkisid kohe rahalised raskused. Puhvrit ei olnud kusagilt võtta. Bauschmidt ehitas oma objektid lõpuni, kuid jäi osaga neist kahjumisse. Ettevõte pakkus välja ka saneerimiskava, kuid see hirmutas partnerid ära ning lepinguid hakati lõpetama, maksed ei laekunud, küsiti sajaprotsendilist ettemaksu - firmat enam päästa ei saanud. Bauschmidti puhul oli tegu kiire laienemisega seotud ohtude realiseerumisega.

KOMMENTAAR

Pankrotiavaldus tuleks esitada võimalikult kiiresti

Marko Kairjak, vandeadvokaat, TÜ õigusteaduskonna majanduskaristusõiguse õppejõud

Väga üldistatult on kaks põhjust, mis viivad ettevõtte pankrotini. Esimene on mõneti kõige loogilisem - ebaõnnestunud äri. Sellisel juhul on tehtud ettevõtte poolt valesid ärilisi otsuseid, mis on viinud mingil hetkel olukorrani, kus kohustusi on rohkem kui vara, st ettevõte ei suuda oma äritegevusega toota piisavalt käivet, et kohustusi täita. Sellised pankrotid on ettevõtlusmaastikul loomulikud.

Teine põhjus on teadlik pankrot, st ettevõtte loojatel ei ole algusest peale mingit soovi tekkivaid kohustusi täita, mingit pikaajalist äriplaani ei ole, ettevõtlus on vaid mask äripartneritelt vara väljapetmiseks. Kuigi see on Eestis endiselt kriminaalkorras karistatav, on see praegu Eestis paraku tavaline. Võlausaldajana on oluline saada võimalikult palju infot ettevõte olukorra kohta - mis on finantsseis ja kas kehv olukord on ajutise või pikaajalise iseloomuga.

Pidagem silmas seda, et majandusaasta aruanded tulevad avalikuks viivitusega, st 2017. aasta lõpu seisu saame me avalikult teada alles 2018. aasta suvel Selle info põhjalt tuleks otsustada, kas ettevõtet on veel võimalik õigele kursile saada, st osanikel vahetada kiiresti välja juhtkond või siis võlausaldajatel alustada läbirääkimisi lepingu kiireks lõpetamiseks, et raha tagasi saada või siis nõuda lisatagatist. Kui info viitab sellele, et olukord on lootusetu, tuleks kaaluda kiiresti pankrotiavalduse esitamist - kuna kahjumis ettevõte nö sööb oma vara, on mõtet pankrot välja kuulutada võimalikult vara, et ettevõttel oleks veel vahendeid vähemalt osaliselt võlgu tagasi maksta.