Suur uuring: Eesti ettevõtted tundsid end COVID-19 kriisis Euroopa keskmisest julgemalt


Drive-in testimine Tartus
Drive-in testimine TartusFoto: Argo Ingver

COVID-19 esimene laine pani Euroopa ettevõtteid selgelt rohkem muretsema majanduslanguse mõjude pärast. Euroopa juhtiva inkassoettevõtte Intrum uuringu kohaselt arvas 44% COVID-19 kriisi ajal vastanud ettevõtetest, et majanduslangus mõjutaks tõsiselt nende äri - veel veebruaris oli sama näitaja 26%. Siiski kalduvad Eesti ettevõtted Euroopa võrdluses olema optimistlikumad, millele viitas ka Eesti II kvartali oodatust väiksem majanduslangus, teatas Intrum.

Teatavasti tabas pandeemia kõige valusamalt majutus- ning ja vaba aja sektorit: Euroopas ütles 42% uuringus osalenud nende sektorite ettevõtetest, et majanduslangus avaldab nende ärile suurt mõju - see oli kõige kõrgem näitaja 11 majandussektori võrdluses. Kõige väiksem mõju avaldus valitsus- ja avaliku sektori tegevusele (31%).

Üle poole Euroopa vastajatest (56%) ütles, et nende riigis on majanduslangus juba alanud või see toimub aasta jooksul - mullu toimunud uuringus oli sel seisukohal poole vähem vastajaid (28%). Majanduslangust tunnetati kõige rohkem Itaalias (83%), Belgias ja Slovakkias (mõlemas 81%). Leedus tunnetas seda 60%, Eestis 51% ning Lätis 45% vastanud ettevõtetest.

Majanduslanguse mõjude osas nende ärile olid Euroopas kõige muretumad Hollandi ettevõtted (mõju nimetas 14% vastanutest) ning Euroopa keskmisest (38%) tunduvalt optimistlikumad olid Eesti (27%) ja Leedu (29%) ettevõtted. Skaala teisest otsast leiab Hispaania, kus 54% oli mures majanduslanguse mõjude pärast.

Seotud lood:

Mure likviidsuse pärast ning pikenevad arvete maksetähtajad

Hispaania (92%) ning Portugali (83%) ettevõtted olid kõige rohkem seisukohal, et üleeuroopaline majandussurutis tekitab lähemal aastal nende klientidele probleeme arvete õigeaegsel ja täies mahus tasumisel. Balti riikides hinnati seda riski palju väiksemaks: Lätis 64%, Eestis 36% ja Leedus 35% - kokku 29 Euroopa riigi võrdluses muretsesid selle üle vähem vaid Horvaatia ettevõtted (33%).

Uuringus osalenutest ütles 45%, et viibivad arvete laekumised vähendavad nende likviidsust. Kõige rohkem tõid selle esile Hispaania ettevõtted (62%) ning Euroopa keskmisest kõrgemad näitajad olid ka Eestis (54%), Leedus (53%) ning Lätis (50%).

„Uuringu põhjal paistavad Eesti ettevõtted Euroopa võrdluses pigem optimistidena ning seda tähelepanekut kinnitab ka II kvartali SKT näitaja, kuna 6,9-protsendiline majanduslangus oli kardetust väiksem. Siiski on ettevõtete püsiva rahavoo tagamine õigeaegse arvete tasumisega olulisem kui kunagi varem. Paljud ettevõtted töötavad nüüd ellujäämisrežiimil, kuna nad olid sunnitud COVID-19 ja valitsuste otsuste tõttu kiiresti oma tegevust piirama. Kuigi ärielu on viimastel kuudel taastunud, siis koroonaviiruse teise laine märke on mitmes kohas näha ja see nõuab ettevõtetelt oma sammude planeerimist," ütles Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.

COVID-19 kriisi ajal küsitletud Euroopa ettevõtetest ütles 71%, et pandeemiast tulenevalt on nad leppinud pikemate maksetähtaegadega, et mitte halvendada kliendisuhteid - enne COVID-19 kriisi arvas nii 65% vastanutest. Kõige levinum oli selline käitumine Poolas ja Rootsis (82% küsitletud ettevõtetest) ning Taanis ja Soomes (81%). Lätis ütles 76% vastanutest, et pikendab maksetähtaegu, samas kui Eestis (63%) ja Leedus (59%) esines seda vähem. Hollandis ja Belgias märkis vaid kolmandik vastanutest, et nad on maksetingimuste osas paindlikud.

"Ettevõtte elujõulisuse aluseks on korras vereringe ehk tasakaal ettevõtte rahavoos. Kriisi ajal on rahavoogude hoolikas jälgimine hädavajalik, et tuvastada õigeaegselt probleemsed valdkonnad ja rakendada ettevõtte tervist hoidvaid meetmeid. Nõrk rahavoogude kontroll võib keerulisel hetkel osutuda tõsiseks komistuskiviks, mis võib mõjutada ettevõtete tegevust ja likviidsust. Seega soovitame rahavoo ja likviidsuse languse vältimiseks tegutseda kohe, kui ilmnevad esimesed hilinemised arvete maksmisel," rääkis Valeika.

Intrumi uuring toimus tänavu veebruaris ja mais ning selle raames küsitleti 29 Euroopa riigis 9980 ettevõtte finants- ja tegevjuhte.