Suur uuring kohalike seas: mida Ida-Viru inimesed maakonnast arvavad ja mida näeva teravamate probleemidena?


Ida-Virumaa ringkäik.
Ida-Virumaa ringkäik.Foto: Priit Simson

Ida-Virumaa üks teravamaid probleeme kohalike elanike silmis on töökohtade nappus, selgus suve lõpus korraldatud piirkondlikust arvamuskorjest. See aga esitab väljakutse tuleviku tegevussuundadele maakonnas, eeldades kaevandus- ja tööstusmaadele uue funktsiooni leidmist, tööstussektori arendamist ning uute ettevõtete loomist, kirjutatakse rahandusministeeriumi blogis.

Läbiviidud küsitluse eesmärk oli selgitada õiglase ülemineku tegevusi planeerides välja kohalike ning Ida-Virumaaga seotud inimeste hoiakud ja tulevikunägemus piirkonnast oma elu- või tegevuskohana.

Mis on hästi?

Üldiselt on ida-virulased täna rahul puhta looduse ning atraktiivsete külastus- ja turismiobjektidega. Seda, et piirkonnas elavad haritud, töökad ja ettevõtlikud inimesed ning Ida-Virumaa on kultuuriliselt rikas, leiab kolmandik vastanuid.

Selgub, et kohalikud noored hindavad eelkõige aktiivset ja kokkuhoidvat kogukonda. Samuti on nad rahul neile pakutavate võimalustega, küll aga tunnevad alla 30aastased puudust heast avalikust ruumist.

Kogukonna ühtsust märgivad ka väljaspool maakonda elavad inimesed, kes on piirkonnaga mingil viisil seotud. Just nemad on toonud välja ka kohalike vaatamisväärsuste tähtsuse.

Mis võiks olla paremini?

Millised on inimeste arvates tänased kitsaskohad? Täna ei olda rahul Ida-Virumaa töövõimalustega, iseäranis on see teema terav madalama haridusega inimeste jaoks. Ka ei nähta kohalikke omavalitsusi piisavalt tugevate piirkonna arengu eestvedajatena.

Transpordiühendusete ja avaliku ruumi osas lähevad arvamused lahku - kui venekeelne vastajaskond on transpordivõimalustega rahul, siis eesti keeles vastanud näevad siin arenguruumi.

Kuhu tähelepanu suunata?

Enamasti peetakse oluliseks keskenduda tööstussektori arendamisele ning uute ettevõtete loomisele. Ehk siis neile tegevustele, mis soodustavad tulevikus töökohtade teket. Kõiki teisi tegevusi märgiti küsitluses vähem.

Huvipakkuv on asjaolu, et kui eesti keeles vastanud peavad oluliseks hoonete energiatõhusust ja kvaliteetset avalikku ruumi ning vähemoluliseks põlevkivitööstuse kaasajastamist, siis venekeelsed vastajad seavad esikohale just põlevkivitööstuse ümberkorraldamise ja tööstussektori arendamise. Vähem oluliseks peab venekeelne vastajaskond avalikku ruumi.

Väljaspool Ida-Virumaad elavad inimesed arvavad, et pigem oleks vajalik põlevkivisektori töötajate ümberõpe ning tehnoloogiaalane teadus-arendustegevus. Samuti nähakse perspektiivi taastuvenergia tootmise suurendamisel - seda valdkonda tähtsustavad just nooremapoolesed vastajad.

Kuhu edasi? 10 aasta nägemus

Arvamuskorjes küsiti muu hulgas, mis oleks kõige olulisem arendus, investeering või tegu Ida-Virumaal järgmise 10 aasta jooksul.

õige enam nimetati arvamuskorjes järgmisel 10 aastal vajadust uute töökohtade loomise järele, sh hästitasustatud töökohtade järele. Teiseks toodi välja, nagu mainitud, tegevused ja investeeringud tööstussektori ja ka konkreetsemalt põlevkivitööstuse kaasajastamiseks.

Kuigi nii eesti- kui ka venekeelsed vastanud näevad ühiselt vajadust töökohtade loomise järele, siis eesti keeles vastanute poolt eelistatakse järgmisena rohkem elukeskkonnaga seotud valdkondi (kvaliteetse ja mitmekesise hariduse, avaliku ruumi, transpordiühenduste ning keskkonnaseisundi parandamisega seotud tegevusi). Samas tuuakse venekeelsete vastajate hulgas töökohtade loomise järel välja ootus tööstussektori arendamiseks ning domineerib pigem ettevõtluskeskkonna arendamise suund.

Kokkuvõtvalt oodatakse ülekaalukalt, et suund Ida-Virumaal järgmise 10 aasta jooksul oleks seotud ettevõtluse ja tööstuse arendamisega, mis võimaldab luua piirkonnas uusi töökohti ning parandada pakutava töötasu konkurentsivõimelisust. Arvestades, et Ida-Virumaa tööhõive olukord on olnud pikka aega Eesti keskmiste näitajatega võrreldes negatiivsem, on töökohtade mure igati ootuspärane.

Kes vastasid?

Küsitlusele vastasid rohkem kõrgharidusega inimesed, kes moodustavad vastanute koguhulgast 54%.

Kõik soovijad said arvamust avaldada 3. augustist 14. septembrini 2020. Vastata sai nii interneti teel kui ka paberil maakonna raamatukogudes. Kokku osales küsitluses 1573 inimest, neist veebis 1503 ja paberil küsimustikku täites 70.