Briti koolides õpetatakse lastele, kuidas osta maja ja kuidas seatakse hüpoteeki. See on üks esimesi kinnisvarahindade langusele järgnenud samme. Haridusminister Ed Balls põhjendas õppekava täiendamist sellega, et õpilased peaksid tarbijana toime tulema moodsas ühiskonnas.

USA kinnisvarakriis on jõudnud Suurbritanniasse, mis seisneb laenuintresside tõusus. See teeb esmaostjaile kodusoetamise kaunis keeruliseks ja needki, kel on juba võlakoorem kanda, kardavad intresside tõusu.

Mullu oktoobrist on hinnad langenud üle nelja protsendi. Riigis, kus majade hinnad on viimaste aastatega kahekordistunud ja loonud arvamuse, et need jäävadki tõusma, on see inimestele suureks šokiks. Peaminister Gordon Brown räägib “suurest väljakutsest”. Ühes intervjuus BBC-le toonitas riigijuht, et võitlus finantskriisiga ja kinnisvaraturu elavdamine on tema arvates kõrgeim prioriteet.


Suur või väike langus

Analüütikud ennustavad, et hullem on veel ees ja lähemate aastate jooksul langevad kinnisvarahinnad 30 protsendi võrra. Rahvusliku kinnisvaramaaklerite assotsiatsiooni (NAEA) tegevdirektor Peter Bolton King juhib tähelepanu sellele, et viimaste aastate hinnahüpped on siiski olnud suuremad kui praegune langus, seepärast ei maksaks väga pessimistlikuks muutuda. Ta soovitab inimestel kindlasti lähemalt uurida oma kodukoha turgu, sest pilt on eri piirkondades erinev.

Olukorras, kus tõusevad ühtlasi kütuse ja toiduainete hinnad, tõdevad ka optimistlikumad, et ilmselt läheb enne ikka palju hullemaks, kui paremaks hakkab minema. Suurbritannias on umbes kahel kolmandikul elanikkonnast oma maja, seega puudutab kinnisvarahinnalangus enamikku elanikke. Juba aastaid ehitavad britid laenuraha toel. Iga täiskasvanud britt on keskmiselt üle 700 000 krooni võlgu. Viimase seitsme aastaga on laenud kahekordistunud.

Valitsuse andmeil on kinnisvara hinna langusega kasvanud ühtlasi maksejõuetute hulk nii Inglismaal kui ka Walesis esimeses kvartalis 1,7 protsendi võrra ja neid tuleb aina juurde. Kui majahinnad langevad, on sellel tohutu mõju nii tarbimisele kui ka kogu majandusele. Guardian kirjutab, et juba kolmandat kuud järjest on kasvanud töötute arv.

Ent britid on endiselt truud motole “Minu kodu on minu kindlus” ja soetavad väga varakult oma kodu. Praeguste hindade juures on seda vanemate abita suisa võimatu teha. Keskmine maja maksab ligi 3,6 miljonit krooni. Hinnad varieeruvad piir-konniti tugevalt. Londoni lähistel Uxbridge’is maksab kahetoaline korter 3,7 miljonit, majad olenevalt piirkonnast enamasti viis kuni seitse miljonit krooni. Maju sellisel kujul, nagu meie neid teame, on pakkumises siiski vähe. Enamasti on tegu väikeste tubadega ridaelamusektsioonidega, millele on eraldatud väike aiariba.

Ent sellest hoolimata eelistavad britid oma kodu ostmist üürnikustaatusele. Kinnisvaramaakler Stephen Ludlow arvab, et selle tendentsi muutumine pole kuigi tõenäoline. Peamiselt seetõttu, et oma kodu müümine on maksudest vabastatud, mis teeb koduostust parima investeeringu.


Londonis hinnad ei lange

Traditsiooniliselt on pilt Londonis ja selle lähistel võrreldes ülejäänud riigiga erinev, sest pealinna lähistel on nõudlus kõrge ja pakkumine madal. Londonis on hinnad tõusnud 1,6 protsenti, kirjutab Guardian.

Muidugi on olukord Londoni luksussektoris sootuks teine. Siin kerkivad hinnad sõltumata ülejäänud trendidest, seda peamiselt välismaiste investeeringute toel – seal ajab üks megatehing teist taga. Viimati pälvis seal tähelepanu Iisraeli rikkaim mees teemandimiljardär Lev Leviev, kes ostis Londoni põhjaosas endale 735 miljoni krooniga maja, mille juurde kuulub kino, ööklubi ja bassein. See on ühtlasi kõige kallimalt müüdud maja Inglismaal.