Eriti murelikuks teeb olukord transpordiettevõtjaid ja nende kliente puidu- ja metsatööstustest, kelle kõrged aktsiisid seavad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda.

Eesti Õliühingu juhatuse liikme Siret Liivamägi sõnul kõlavad eksistentsiaalsed murenoodid just transpordisektorist. „Kütuste maaletoojad ja jaemüüjad on vahelüli lõpptarbijate ja riigi vahel ning meid teeb murelikuks meie lõppklientide tegevus, eeskätt olukord Eesti transpordisektoris ja konkreetsemalt autovedajate seas. Rahvusvahelised autovedajad on Eesti riigieelarve jaoks olnud kaotatud tulu juba pikemat aega, nüüd närtsib iga päevaga ka kohalike autovedajate konkurentsivõime. Sellegipoolest usume dialoogi võimalikkusesse Valitsusega,“ avaldas Liivamägi lootust.

„Soovime mustvalgel tõestada, et aktsiiside võrdsustamine lähinaabritega tooks Eesti riigieelarvesse tagasi olulised maksumaksjad ning tulud, mis täna on olude sunnil voolanud meie lõunanaabrite riigikassadesse,“ sõnas Liivamägi. Tema sõnul on tajutav, et valitsus ei ole selles küsimuses kõrvu katnud ning on valmis argumentide põhjal dialoogi pidama. „Valmisolek aruteludeks on vähemalt sõnades olemas. Eesti Õliühing on koondanud mitmeid ettevõtlusorganisatsioone, et üheskoos riigiinstitutsioonidele praeguse aktsiisipoliitika mõjusid selgitada,“ sõnas Liivamägi.

Eesti suurimaid kütuse jae - ja hulgimüüjaid koondava Eesti Õliühingu üldkoosolek valis märtsis erialaliidule uue juhatuse, mille liikmeteks on Circle K Eesti juhatuse liige Kai Realo, Orlen Eesti juhatuse liige Siret Liivamägi ning Jetoili juhatuse liige Deniss Kimmo. Juhatuse valimine on esimene samm kaasaegsema erialaliidu suunas, mis suudaks senisest aktiivsemalt ja efektiivsemalt esindada oma liikmeskonna vaateid ja seisukohti.

Õliühingus on 13 liiget, kelle tegevusaladeks on mineraal- ja biokütustega tegelemine.