Suured pangad kaotavad hoiustajaid

 (32)
Suured pangad kaotavad hoiustajaid
Foto: Ilmar Saabas

Sampo pank kasvatas möödunud aastaga hoiuste mahtu kolmandiku võrra. Tubli 24-protsendise tõusu tegi ka Nordea pank. Siinsed suured hiiud, SEB ja Swedbank, jäid pisematele kõvasti alla. Esimesena nimetatu hoiuste maht püsis peaaegu muutumatuna, teisel vähenes see 2007. aastaga võrreldes 5,1 protsenti.

Swedbanki Eesti juht Priit Perens nimetas languse põhjuseks finantssektori usalduskriisi. „Möödunud sügisel paigutasid kliendid riskide hajutamiseks oma sääste pankades ümber,” ütles ta. Perensi hinnangul on loomulik, et sellise liikumisega kaotas enim turu suurim pank Swedbank.

SEB juhatuse liige ning jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Riho Unt selgitas, et muutuste hindamiseks tuleks eraldi vaadata nõudmiseni ja tähtajalisi hoiuseid. Nõudmiseni hoiused iseloomustavad seda, kus eraisikud ja ettevõtted põhiliselt oma asju ajavad. Tähtajaliste hoiuste suhtes on peamine tegur hind.

„SEB-l on hoiuste kaasamisel läinud hästi, seetõttu ei ole meil olnud vaja turul kaasata kõrgema hinnaga tähtajalisi hoiuseid,” märkis Unt.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum arvas siiski, et põhjuseid võib leida mujalt. „Pakun, et see on usalduse baromeeter, et kliendid on Swedbankist liikunud Samposse. Teisalt võib põhjus olla intressimäärades, mis tunduvad mulle kui tavakodanikule Sampos paremad,” arvas Kuum.

Omajagu võib põhjust otsida ka pankade paindlikkusest. Nii usub kunagine Sampo panga juht Härmo Värk, et finantskriisi tõttu tekkis suurtel pankadel enam probleemseid kliente, see omakorda muutis kliendisuhte jäigemaks.

Samuti võis Värgi hinnangul Swedbankile lisamuresid tuua nimemuutus. „Hansapank muutis nime, kui neil hakkasid Rootsis probleemid tekkima, aktsia hind langes ja kõik materdasid Swedbanki,” viitas ta.

Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur rõhutas edu saavutamisel panga teeninduse kvaliteeti, mida on kolm aastat järjest peetud Eesti teenindusindeksi uuringus finantssektoris esikoha vääriliseks.

Sama peavad oluliseks ka teised pangad, mille kodulehtedelt hakkavad peamiselt silma just hoiustamispakkumised.

„Hoiuste turg on praegu panganduses väga oluline, kuivõrd rahvusvaheline rahaturg enam seni tuntud moel ei toimi,” märkis Priit Perens. „Pankade jaoks on koduturult kogutavad hoiused oluline finantseerimise allikas ja prioriteetne.”

Eestis on iga kohaliku hoiustatud krooni kohta laias laastus kaks krooni laenu.

„Hea meelega näeksime, et Eesti majanduse välisfinantseerimisest sõltuvus väheneks,” ütles Swedbanki Eesti juht Priit Perens.

Ka Tõnu Vanajuur Sampost loodab sama. „2008. aasta lõpu hoiuste-laenude suhe oli tasemel 153%. Aasta tagasi oli see 177%. Püüame suhet hoida tasemel 150%,” sõnas ta.

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrsi hinnangul on pankades laenude ja hoiuste suhe erinev. Paljuski sõltub see pangagrupi võimest refinantseerida turult laenatud osa.

„Mitmed turuosalised on soovinud sellel aastal vähemalt hoida ja võimaluse korral suurendada hoiuste osakaalu,” märkis Tõrs. Tema sõnul on loomulik, et kiire kasvu perioodil hoiuste osakaal vähenes. Aeglasema kasvu perioodidel on protsess vastupidine ja hoiuste osakaal kasvab.