"Laenude marginaalid on juba kasvanud ja kasvavad veelgi. Numbreid on raske välja tuua, kuid ka 0,1% on ettevõtjale kasv," ütles Nordea Pank Eesti peaökonomist Tõnu Palm  Äripäevale. "Seda soovitan küll ettevõtjatele, kellel on pikaajalised projektid tulemas, et tasub võtta laenu praeguse marginaaliga, sest tõenäoliselt on tulevikus laen kallim."

Palmi sõnul nõrgeneb majandusolukord Euroopas, kasv aeglustub ning Euroopa pangad on majanduskriisi keskmes. Teiselt poolt karmistuvad nõuded pankade kapitali adekvaatsusele. Mitu negatiivset asja koosmõjus kergitavadki laenuraha hinda. Palmi sõnul on laenuraha kallinenud juba tänavu kevadest ning olevat normaalne, et hinnatõus "lükatakse" ettevõtjate kanda.

Ka Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk kinnitas, et laenuhindade korrigeerimiseta ei saa. "Välisraha kallinemise ja uuel aastal pankadele kehtima hakkavate kapitalinõuete tõttu on selgelt vajadus laenuhindade korrigeerimise järele," ütles ta. "Võrreldes septembriga on meie hinnangul Eesti turul juba teatav korrektsioon ülespoole toimunud. Eluasemelaenude puhul räägime keskmiselt 0,15-0,2% varasemast kõrgemast marginaalitasemest." 

Lähiaastail viie suurema panga hulka tõusta püüdva LHV juhatuse liige Indrek Nuume aga räägib suurtest konkurentidest erinevat juttu: "Laenuraha ettevõtetele ilmselt ei kalline, sest Eestis tegutsevad pangad on likviidsed. Häid laenuprojekte napib (üldisest ebakindlusest tingituna ettevõtted ei investeeri), mistõttu tugeva ettevõtte finantseerimise nimel ollakse nõus marginaale endisel tasemel hoidma või isegi langetama." Nuume usub, et LHV suudab oma ärilaenudega suurematele võistlejatele pakkuda tõsist konkurentsi nii marginaali kui ka muude finantseerimistingimuste poolest. LHV pakutav laenumarginaal on tema sõnul suuresti sõltuvuses sellest, kas ettevõte on valmis oma arveldused LHVsse tooma.