Suured tormikahjud võivad kaasa tuua kindlustuse kallinemise
Kindlustusseltsidele laekunud sajad taotlused tormi- ja üleujutuskahjude hüvitamiseks võivad mõne aja pärast kajastuda ka kindlustusmäärade kasvus.
“Tõenäoliselt jah,” vastas ERGO Kindlustuse suhtekorraldusjuht Hille Karm küsimusele, kas tormikahjude tõttu ootab kliente ka kindlustusmaksete kasv. Kui palju maksemäärad muutuvad ning kas hinnatõus kajastub ainult suuremates üleujutuspiirkondades (Pärnu, Haapsalu – toim), selgub tema sõnul siis, kui praegused kahjud on käsitletud ja ülevaade hüvitiste üldsummast saadud.
“Kindlustustariifide kiiret muutust ei ole ette näha,” tõdes Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt. Ka tema sõnul tuleb kõigepealt tormikahjude kulud kokku liita, misjärel saab edasisi otsuseid langetada. Samas lisas ta, et välistada kindlustusmaksete tõusu siiski ei saa.
Ka Seesam teatas, et kodukindlustuse hind sõltub kõikide kahjude tõttu välja makstud hüvitistest. “Hetkel Seesam hinnamuudatusi kaalunud pole,” ütles Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse turundus- ja müügidirektor Jaanus Seppa.
Samas juhivad kindlustusseltsid klientide tähelepanu sellele, et oma vara kindlustamisel tuleks täpselt teada, milliste ohtude vastu end kindlustatakse.
Nii kirjeldas eilne SL Õhtuleht juhtumit, kus loodusõnnetuse vastu kindlustatud If Eesti Kindlustuse kliendil jääb üleujutusest tekkinud kahju korvamata, sest üleujutus ei kuulu sõlmitud kindlustuslepingu kohaselt loodusõnnetuse alla. Küll aga kuuluvad sinna tormi- ja rahekahjustused. Samas andis IF Kindlustus eile õhtupoolikul teada, et vaatab üle ka kõik üleujutusega seotud kahjud, sealhulgas ka need, mis ei ole erikokkuleppega kindlustatud.
Kuigi kõik Eesti kindlustusseltsid pakuvad loodusõnnetuste vastu kindlustuskaitset, on ettevõtete kindlustustooted erinevad – kui mõni kindlustusselts hüvitab üleujutuskahjud tavalise kodukindlustuse raames, tuleb teisel juhul see eraldi lepingusse kirjutada.
Hille Karm ütles, et lepingut sõlmides peab kindlustusvõtja hästi läbi mõtlema, mis riskid tema vara võivad kahjustada. Samuti tuleb põhjalikult läbi lugeda kindlustustingimused. Kindlustusandja on aga kohustatud kindlustusvõtjale tema lepingu tingimused ja vastava kindlustusliigi tingimused selgeks tegema.
ERGO hüvitab eraisikute varakahjusid kodukindlustuse tingimuste järgi. Kui lepingu sõlmimisel on kindlustusvõtja võtnud ka loodusõnnetuse riski katte, siis hüvitab ERGO nii tormikahjustused (lõhutud katused, hoonetele langenud puudest tekitatud purustused vms) kui ka tormist tingitud loodusliku üleujutuse, sealhulgas hoonesse tunginud vee kahjustused.
Otsene ja kaudne kahju
Seesam pakub samas oma kodukindlustuse klientidele kolme kindlustusvarianti, kusjuures kõigi pakettide puhul kuulub hüvitamisele tormi risk. Seejuures kuuluvad hüvitamisele nii otseselt tuulest põhjustatud kahjustused kui ka tormi poolt põhjustatud veepinna tõusust tekkinud veekahjud.
Salva kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt tõdes, et tavaliselt kindlustavad inimesed vara tulekahju, vandalismi ja torustiku lekke vastu. Loodusõnnetuste osas saavad Salva kliendid valida tormiriski ja üleujutuse riski vahel (või mõlemad – toim.).
If Eesti Kindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu märkis, et kindlustustingimused on seltsiti erinevad toodete erinevuse tõttu, nagu ka pangalaenude tingimused on pankade lõikes erinevad. “Tingimuste ühtlustamine oleks väga kliendisõbralik, kuid on siiski ebareaalne – Eestis omavad piiriülese kindlustuse luba ka mitmed Euroopa kindlustusandjad ning Euroopa Liidus ei ole ühtset standardit kindlustustingimustes kasutatavate mõistete kohta. Seega on siin tingimustest arusaamisel siiski määrav osa,” selgitas Uibopuu.
1,1–1,4 miljonile kroonile kindlustatava 100–150 m2 suuruse kivimaja aastane kindlustusmakse jääks erinevates seltsides valdavalt 2100–3800 krooni vahele.
Urmas Kivirüüti sõnul on inimeste huvi oma vara kindlustamise vastu pärast tormi põhjustatud kahjustusi ja üleujutusi tunduvalt kasvanud.
Tarbijakaitseamet analüüsis kindlustusseltside tingimusi ja jõudis järeldusele, et need on võrreldamatud, ülimalt keerulised ning neist saavad aru vaid eriharidusega inimesed, kui nad kasutavad spikrina võlaõigusseadustikku. Ameti peadirektori Helle Aruniidu sõnul on kindlustuslepingud tavainimesele arusaamatus keeles ning viitavad ühelt punktilt teisele.
Analüüsitud kuuest seltsist käsitlesid vaid Seesam ja ERGO üleujutust loodusõnnetusena.
Kas vesi tungib majja aknast, uksest või korstnast, sellel pole Aruniidu sõnul tähtsust, igal juhul on tegemist loodusõnnetusega.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) peadirektori Jaan Saare sõnul tuleb loodusõnnetusena käsitleda paduvihma, üleujutusi, tugevat tormi või orkaani iilidega kuni 38 meetrit sekundis, trombi ehk keeristormi, rahet olenemata raheterade suurusest, ja maavärinat.
Võrreldavaid tingimusi ei saa
Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Kaido Tropi sõnul ei ole võimalik seltside kodukindlustuse tingimusi ühtlustada või võrreldavaks teha, sest vaba konkurentsi tingimustes võib iga selts mis iganes tingimusi seada.
“Riik ei saa eurodirektiividest tulenevalt seltsidele lepingutingimusi dikteerida. Vaba konkurentsi tingimustes peaks parim ja odavaim toode tarbijatele iseenesest meelepärasemaks saama,” ütles Tropp. Tema sõnul ei defineeri seltsid sõna loodusõnnetus erinevalt, vaid katavad selle raames erinevaid riske.
Tropi sõnul peavad tarbijad kindlustuslepingud hoolikalt läbi lugema. “Tahame, et seltsid selgitaksid tooteid paremini, kuid see ei ole mõeldav, et tarbija ei loe läbi tingimusi. Ta peab küsima, paluma selgitada jne,” ütles ta.
Seltside kodukindlustuse hinnad ei erine tema sõnul märkimisväärselt. “Kuna seltsid katavad erinevaid riske, võivad hinnad olla erinevad, kuid kodukindlustuse hinda, väljamaksete tähtaegu ja seda, mida erinevad seltsid pakuvad, ei saa omavahel võrrelda,” ütles Tropp. EPL
