Suuremate päevalehtede tiraaži vahe hakkab kokku kuivama


Otsekorraldusega tellijad hoiavad päevalehtede tiraaži kõrgel tasemel raskemalgi ajal.

Traditsiooniliselt on päevalehtede jaoks tippaeg kevad ja nii on ka Eesti Päevalehe tiraaĻ liikumas tõusujoones, vahe Postimehe müügiarvudega on kahanenud viimaste aegade väikseimaks. Laupäeviti ulatub Eesti Päevalehe trükitiraaž aga 44 500 kanti.

Suvekuudel kaotavad lugejaskonda mõnevõrra kõik väljaanded, millele järgneb kiire taastumine septembris-oktoobris, kulmineerudes taas järgmise aasta aprilliga.

Eesti Päevalehe juhatuse esimehe Mihkel Reinsalu sõnul on lehetellijate arv olnud kümne aasta jooksul küllaltki stabiilne kõigil väljaannetel. “Ei julge öelda, et kasv on tulnud kellegi arvelt.” Küll on tema sõnul viimase pooleteise kuu turunduskampaania olnud väga edukas ning sellest tulenev tellijate kasv võrreldav seitsme aasta taguse ajaga. Eri lugejaküsitluste kõrvutamisse suhtub Reinsalu aga skeptiliselt, sest need ei lähtu alati nn ajalehe koduturust: “Mujal maailmas müüaksegi eelkõige lehe tiraaži, mitte uuringut.”

Postimeest välja andva Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik räägib, et erinevalt maakonnalehtedest on muutused Postimehe tellijate arvus vähem tajutavad. ”Pidevalt on ka mingisugused kampaaniad ja võrdlemisel tuleb vaadata, millisel hetkel korraldati need eelmisel aastal.”

Tagasiminek 10-15%

Kadastik teeb siiski ettevaatliku üldistuse lugejate arvu 10–15-protsendilisest tagasiminekust. Mõnevõrra raskem on tema sõnul hoida üksikmüügis olevate ajalehtede ostjaskonda. Nii Reinsalu kui ka Kadastik toovad näiteks SL Õhtulehe, mille üksikmüük on aasta-aastalt vähenenud.

Kadastiku hinnangul seisneb Eesti ainulaadsus ajalehtede tellimise viisis, mis hoiab klientide arvu küllalt stabiilsena: “Erinevalt Skandinaaviast makstakse meil tellimuste eest üle 50 protsendi otsekorraldusega, nagu elektri või prügi eest.”

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli sõnul on ka nende majandusuudistele keskendunud väljaanne tellijakeskne. Äripäeva üksikmüügi osa nimetab ta tühiseks.

Reklaamiturg alla ei vannu

•• Eesti ajalehtede liidu andmetel moodustas üleriigiliste päevalehtede reklaamikäive 2006. aastal kokku 327,8 miljonit krooni, 2007. aastal 379 miljonit krooni. Perioodi 15,6-protsendiline kasv ületas seega tuntavalt Eesti majanduse kogukasvu. Jõuline reklaam andis firmadele võimaluse napsata inimeste palgakasvult suurem suutäis.

•• Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel märgib, et aasta nelja esimese kuu võrdlemisel 2007. aasta sama ajaga ollakse reklaamimahu osas nullis. ”Kuue suurema ajalehe kokkuvõttes on siiski väike langemine olnud,” nimetab Mandel umbes kaheksat protsenti. Siiski on see olnud tema hinnangul üsna hea tulemus.“ Küll läheb tema sõnul oluliselt hästi veebireklaami müümisel, kogumahu suhtes ei moodusta see tema hinnangul siiski üle kümne protsendi.