Eesti ettevõtted paistavad silma mõtetega, kuidas aidata teistel firmadel või lausa riikidel olla efektiivsemad. Ekspertide arvates võib Eestist tulevikus tulla palju ärilt ärile ehk business-to-business (B2B) lahendusi pakkuvaid ettevõtteid, mille käive ulatuks sadadesse miljonitesse eurodesse. Miks on siin nii viljakas kasvulava?

Juba pikka aega turul tegutsevatest B2B teenuse pakkujatest on tuntumad Nortal, Helmes ja Guardtime. Tuntust kogub ka Mooncascade. Majandus- ja äritarkvara pakuvad teiste seas Skoro, Erply ja Begin. Põllumajandusmaailma raputab eestlaste eAgronom. Omajagu on neidki, kes on alles oma tee alguses, kuid mõtlevad juba globaalselt. Nad on Eestis suutnud tuvastada valupunkti, mille kohta teavad, et selle käes vaevlevad teistegi riikide firmad.

Kui ettevõtte kliendid on eraisikud, siis võib see tõusta ükssarvikuks ehk miljardifirmaks – seda on Eestis teinud TransferWise ja Taxify. Ärilt ärile teenuse pakkumine on osalt keerulisemgi. Et edukas olla, pead sa leidma üles globaalse valupunkti, tühiku või koha, kus midagi olulist parandada.

Eestlaste ärirobot

Eesti firma Bevira on tegutsenud juba mitu aastat, kuid alles hiljuti esitlesid nad täiesti uut tarkvara ja terminit, mis võtab kokku selle, mida nad klientidele pakuvad. Tegemist on ärirobotiga. Ei, juttu ei ole millestki sellisest, mida inimesed robotitest kuuldes kõigepealt ette kujutavad. See on programm, mis loojate-tegijate endi sõnul tähendab „lõppu tänapäeva majandus- ja äritarkvaradele”. Julge sõnum, kuid kui valdkonda lähemalt vaadata, hakkab tõesti silma väga kirju ja kaootiline pilt.

Nii Eestis kui ka mujal maailmas on loodud tohutu palju majandus- ja äritarkvara. Üks tarkvara haldab töid, teine tööaega, kolmas raamatupidamist. Veel on tarkvara kassa- ja laosüsteemide ning paljude äriprotsesside jaoks. Seetõttu on tekkinud olukord, kus firma juht peab pöörduma tagasi vana hea Exceli manu, et äriprotsessil silm peal hoida. Samal ajal huugab kõrval neli-viis eri lahendusi pakkuvat tarkvara. Hea on, kui nad ühilduvad, aga tihti see nii ei ole. Endiselt on kasutusel ka paberimajandus, kus töötaja kritseldab näiteks oma töötunnid hariliku pliiatsiga paberile ja raamatupidaja peab need sealt hiljem välja lugema. Nüüd on Peeter Holsteini ja Madis Laansalu eestvedamisel valminud „robot”, mis koondab kogu ettevõtte majandamise ühte kohta.

Excel on geniaalne nähtus. Seal on võimalik väga lihtsalt oma infot kirja panna ja seda teistega jagada.

„Excel on geniaalne nähtus. Seal on võimalik väga lihtsalt oma infot kirja panna ja seda teistega jagada,” kiidab Laansalu. Exceli-põhisest riigivalitsemisest on palju räägitud, kuid endiselt haldavad paljud väikesed ja keskmise suurusega firmadki oma protsesse just selles tarkvaras. Ärirobotit arendav Bevira soovib seda muuta.

Küsimus on eelkõige palju räägitud efektiivsuses. Suured firmad on praegu kahe jalaga 21. sajandis ja kasutavad kallist, spetsiaalselt neile tehtud tarkvara. Neil on tihti tööl oma arendajad ja insenerid. Väiksemad ja keskmise suurusega firmad ei saa endale seda loomulikult lubada – käsitsitööna konkreetsele ettevõttele tehtav programm maksab kümneid tuhandeid eurosid.

„Eri programmide ja Exceli haldamiseks on vaja inimesi. Mida rohkem kasvad, seda rohkem on neid vaja. See ei ole aga tulutoov töö, vaid miski, mida saab automatiseerida,” nimetab Holstein.

Püüa sa leida programm, mis suudaks hallata väga erinevaid ärisuundi, ilma et sa peaksid kasutama mitut eri tarkvara!

Eestlaste ärirobot on juba teinud esmased katsetused Eesti klientidega. Üks neist on tuntud väiketootja Esko talu. Selle peremees Gunnar Eensalu toob esile ühe olulise tahu, millega kõik vähegi keerulisemaid protsesse tegevad väiksemad firmad kokku puutuvad. Nimelt tegeleb Esko talu peale toiduainete tootmise ka turismigruppide vastuvõtmisega. Püüa sa leida programm, mis suudaks hallata väga erinevaid ärisuundi, ilma et sa peaksid kasutama mitut eri tarkvara! Sulle surutakse peale universaalset programmi, kus on palju sellist, mida sa tegelikult ei vaja.

„Turiste võttis vastu mu ema, kelle tööriistadeks olid kaustik ja pastakas. Ta sai siis tähtis olla. (Naerab.) Kuid niimoodi asju ajades võis tekkida palju segadust. Et grupid ei kattuks ja et ikka oleks giid võtta. Tihti tekkis gruppidel ka plaanide muudatusi,” kirjeldab Eensalu. Nüüd on Esko talu andnud selle kõik äriroboti hooleks. Info tuleb küll sisestada, aga edasi saab kõik kuni arve väljastamise ja makse saamiseni teha seal. Eesti firmadega on robotit või mis tahes teenust hea katsetada – saab teada vajaduse, nõrgad kohad.

Ehitajate maailmavallutusplaan

Eestis sai hiljuti alguse veel üks suurte plaanidega idufirma. Idee sündis Verston Ehituse, Haart Ehituse ja nende mõttekaaslaste peades. Esimesena mainitu on tee-ehitusfirma, mis muu hulgas parasjagu ehitab ka paljuräägitud Reidi teed, teine aga hoonete ja rajatiste ehituse firma. Nad osalesid SEB kasvuprogrammis, kus neil paluti leida oma äritegevuses kohti, mis vajaksid tehnoloogiaga parandamist. Sealt kasvas välja ettevõte Infrafly. Aastakümneid ehitusvaldkonnas tegutsenud inimesed leidsid, et üks nende tegevuse tõsine pudelikael on objektile rasketehnika tellimine. Infraflyst võib saada selle nišivaldkonna Taxify.

„Kõrgelt haritud ja tasustatud insenerid tegelevad märkimisväärse osa tööajast logistikaga, n-ö kiisutamisega. See ei erine palju sellest, kuidas me kõik veel viis aastat tagasi taksot tellisime. Helistamist ja paberimäärimist on valdkonnas palju,” selgitab üks Infrafly ja Verston Ehituse eestvedajaid Veiko Veskimäe. Ta meenutab, et veel kümme aastat tagasi märkisid töötajad oma töötunde paberile, mis sai tihti vett või muid kahjustusi. Raamatupidaja hoidis peast kinni, kui pidi tuvastama, mis on paberile kirjutatud. Verstonis on see ammu ajalugu, kõik on rakenduses ja pilves. Kuid rasketehnika tellimine käib vanaviisi.

Kõrgelt haritud ja tasustatud insenerid tegelevad märkimisväärse osa tööajast logistikaga, n-ö kiisutamisega.
Veskimäe kirjeldab, kuidas protsess praegu tihti välja näeb. Objektile on vaja kümmet eri otstarbe ja omadustega masinat. Ehitaja hakkab läbi helistama neid, kel sedasorti tehnikat olla võiks. Ühel on pakkuda vaid kaks masinat, teisel ei ole ühtegi. Kolmas ütleb, et temal oleksid kõik olemas, aga õhtul helistab tagasi, et soovitud päevaks neid siiski ei saa, kuid paar päeva hiljem saab ta anda kuus. Objektijuht on hädas. Teiselt poolt on hädas ka tehnika pakkujad, kes peavad kogu aeg kõnesid vastu võtma, ehkki neil on konkreetsed masinad võib-olla kaheks kuuks välja renditud. Infot selle kohta ei ole. Eriti hull kuu on august, kui peale suuremate ehitus- ja teedeehitustööde on veel ka viljavedamise aeg. Vabu masinaid võib isegi olla, aga katsu sa need üles leida. „Soovime muuta infrasektorit kogu maailmas,” nimetab Veskimäe ettevõtte suure eesmärgi. Ühes rakenduses viiakse kokku rasketehnika tellijad ja masinate pakkujad.
Bevira äriroboti meeskond (vasakult): Peeter Holstein, Sten Mõtus ja Rain Laansalu.

Infrafly ülesanne on veidi lihtsam, sest keskkond on universaalne ja valupunkt on sama ka mujal. Ent ärirobotiga alustanud Beviral on vaja ületada üks takistus. Nad soovivad nimelt luua tööriista, mis loob ise tööriistu. Ärirobot töötab nii, et igal ettevõtjal on võimalik paigutada sellesse talle vajalikke „klotse”. On tööajahalduse klots, tööklots, arveklots, turismiklots jne. Praegu peab Bevira neid ise tegema ja komplekteerima, kuid äri saaks edukalt skaleerida ehk välismaale viia, kui robot suudaks ise ettevõtjale „klotse” genereerida.

„Igal äril ja ettevõttel on oma eripärad. Isegi sama asja tootvatel firmadel on erinevad protsessid. Seetõttu ongi üks edukam ja teine vähem edukas. Ettevõtjale ei meeldi, kui talle surutakse peale midagi universaalset, ta tahab rätsepalahendust,” selgitab Holstein. Nende peamine sihtrühm on 5–200 töötajaga ettevõtted. Väiksemad saavad hakkama ka Exceliga, suuremad on enamasti võimelised ise eriprogrammi soetama.

Väikeste ja keskmiste peavalu

Madis Laansalu toob näite, mis võib väiksemaid ja keskmisi ettevõtteid tabada või on juba tabanud. Üks tema enda firmasid on laoteenuseid pakkuv Nordnet. Sealgi oli kasutusel mitu programmi ja Excel. Korraga märgati, et töötajad on teinud palju sellist tööd, mille kohta pole klientidele arveid saadetudki. Põhjus oli lihtne: need olid jäänud Excelisse sisestamata. See ongi Exceli suurimaid vigu, et andmete kvaliteet on kaootiline, need võivad sealt kogemata kaduda või unustab inimene sinna vajalikke märkeid teha. Võibki jääda töö eest raha saamata.

Virtuaalne lahendus on hea ka välismaalastest reka- ja masinajuhtidele. Neil ei ole kogemust, nad ei oska keelt.

„Meil tulid apsud sisse ja saavutasime 5% käibekasvu ainuüksi selle pealt, et tegime kõik tegevused arveks. Väiksematele ettevõtetele on see suur väljakutse. Sa oled kogu aeg rattas, teed tööd. Oled ka kasvavas faasis. Nii võivadki jääda mõned olulised asjad tähelepanuta, märkimata,” nendib Laansalu.

Infrafly vaatab juba välisturgude poole. Miks sellist asja juba tehtud ei ole? Sellist teenust teha on väga keeruline. Rasketehnika, eriti spetsiifiliste masinate kirjeldamine on komplitseeritud. Kuidas tagada, et kui sa soovid kummilintidega roomikekskavaatorit, millel peab olema veel kümneid eripärasid, siis sa selle ka saad? Infrafly on välja töötanud ikoonid, millest proff, olgu ta eestlane, venelane või sakslane, kohe aru saab. Rakendus ongi mõeldud profilt profile. Kuid ka kopaomanik Jüri pääseb ligi ning rakendusega liitumine on hea võimalus väikestel pakkujatel suurte ettevõtete juurde nn jala ukse vahele saamiseks.

„Ehitusäri on väga palju seotud kontaktidega: kes keda tunneb ja kust tellib. Meie rakendus aitab areneda ka neil masinate pakkujail ja ehitajatel, kel seni on olnud väiksem kontaktide võrgustik,” ütleb Veskimäe.

Teada on seegi, et Eestis võib kohati tekkida raskeveokite kriis. Seda võib karta ka näiteks Rail Balticu ehituse ajal. Infrafly rahvusvahelistumine võib võimaldada tellimusi esitada ka naaberriikide pakkujatele.

Infrafly unistab suurelt ja kavatseb järgmiseks siseneda mõnele turule, mille maht on oluliselt suurem.

Väga noor idufirma kasvab ülikiiresti
Eelmisel nädalal võttis Martin Vares Hannoveris vastu olulise auhinna.

Aasta tagasi turule tulnud Fractory.co pakub B2B teenust tootmisettevõtetele, kes kasutavad detailide valmistamiseks allhankijaid. Üks firma asutajaid Martin Vares ütleb, et neil ettevõtetel üldiselt ei ole oma masinaparki või ei pea nad seda vajalikuks. Nad on keskendunud koostamisele, paigaldamisele või tootearendusele.

„Teisalt on Fractory.co tööriist, mis aitab allhanke pakkujatel oma töid ja kliente paremini hallata. See koondab neile kokku kõige sobivamad tööd, hinnastab need ja korraldab transpordi. Nii saavad need ettevõtted keskenduda oma põhitegevusele ehk parima kvaliteediga detailide tootmisele,” selgitab Vares.

Niisiis on Fractory.co järjekordne näide, kuidas eestlased püüavad lahendada olulisi pudelikaelu ja „lasevad firmadel tegeleda oma põhitegevusega”. Fractory.co aitab praegu lehtmetalli sektorit, aga tulevikus soovitakse vallutada kogu allhankekorraldus eri tootmisvaldkondades. Aastaga on nad Baltimaades ja osalt Põhjamaades saavutanud arvestatava turuosa.

„Eesmärk on algusest peale olnud globaalne ja laieneme jõudsalt. Järgmisteks sihtideks oleme võtnud Suurbritannia ja saksakeelse turu,” avaldab Vares.

Ka Varese arvates on Eesti suurepärane koht, kus B2B äri alustada. Siinsed ettevõtted, isegi kui neil on pikem ajalugu, on maailma mõistes uued ja väikesed. Uutele lahendustele loob see ideaalse kasvulava: turule siseneda ja toodet katsetada on lihtsam.

„See on justkui väike eraldiseisev ökosüsteem, mis on samal ajal avatud, et laieneda ka väljapoole. Samuti on Eestis suur hulk hämmastavalt andekaid ja tarku inimesi,” ütleb ta. Ja lisab, et Eesti on kindlasti maailmas ainulaadne koht, kus saavad kokku kaks jõge. Ühelt poolt on inimesed väga avatud uutele lahendustele ja digiteerimisele, teisalt on paljud harud alles lapsekingades. Eesti tugev koolisüsteem ja töine mentaliteet paneb targad pead neid probleeme märkama. Mitte ainult märkama, vaid ka lahendama.

Tänu Fractory.co platvormile on üks Läti tootmisettevõte tarninud kaupa California isesõitvate autode tootjatele kiiremini ja tasuvamalt kui kohalik tootja. Platvormi avastamisest tarneni kulus kliendil kaks nädalat. Selleta oleks sama protsess võinud võtta kuid, kui mitte aastaid.

Eelmisel nädalal võitis Fractory.co Hannoveris maailma suurimal lehtmetalli messil sektori parima idufirma tiitli.