Suurettevõtjad pöördusid investeeringute kaitseks riigi poole

 (17)
Suurettevõtjad pöördusid investeeringute kaitseks riigi poole
Foto: Ilmar Saabas

Suurettevõtjad paluvad riigilt investeeringutele kaitset, pidades äärmiselt vajalikuks, et valitsus esitaks adekvaatsed ning põhjalikud analüüsid kõikide ettepanekute kohta, mis on seotud tasude või maksude muutmisega.

Järgneb suurettevõtjate pöördumine:

Lugupeetud Kaja Kallas ja Sven Sester,

Pöördume teie poole tõsise ja põhjendatud murega seoses Eesti transpordikoridori ja üldisemalt, Eesti ettevõtluskeskkonna, Eestisse investeerimiskliima ja Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime olulise halvenemisega.

Nagu märkis oma hiljutises esinemises Riigikogus riigikontrolör Mihkel Oviir, viimaste aastate riigieelarved on Valitsus koostanud matemaatilise valemite abil, mitte aga eesmärke kaaludes ning sisulistele analüüsidele toetudes. Olles esitatud väitega täielikult nõus, meie, Eesti suurettevõtjad, võime kinnitada, et tulemusena on juba praegu tekitatud tõsist kahju mitte ainult ühele või teisele majandusharule, vaid kogu investeerimiskliimale, meie riigi rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning ettevõtluskeskkonnale Eestis.

Meresõiduohutuse seaduse muutmise algatamine Valitsuse poolt on üks kõige ilmekamaid näiteid praegu valitsevast olukorrast, milles on selgelt märgata mitmeid äärmiselt ohtlike tendentse:
- investorid, ning eriti just välisinvestorid on muutunud ettevaatlikuks ning külmutanud mitmed suur-investeeringute projektid, kuna neil on võimatu saada aru ning arvestada oma kulusid projektide realiseerimise asjus. See omakorda on oluliselt halvendanud Eesti globaalset konkurentsivõimet ja Eesti riik on jäänud ilma olulisest osast võimalikest sissetulekutest;
- investorite peamiseks mureks on tõsiasi, et ettevõtluskeskkond on muutunud äärmiselt ebastabiilseks, kus on hakanud valitsema ettearvamatuse õhkkond: keegi ei tea, missugune tasu, maks või muu ettevõtlustingimus võib muutuda, ning seda üle öö ja ebanormaalselt suurel määral. Sellises olukorras rääkida stabiilsest ja jätkusuutlikkust arengust nii üksiku ettevõtte, kui kogu riigi tasemel on võimatu;
- strateegiliselt olulised ettevõtluskeskkonda mõjutavad otsused tehakse Valitsuse poolt ilma igasugu eelneva analüüsita. Ja seda eriti, mis puudutab nende otsuste võimalike negatiivseid tagajärgi. Veelgi enam, nende otsuste asjus ei konsulteerita vastavate valdkondade esindajatega, kellel on rikkalik kogemuste pagas ning adekvaatne informatsioon reaalsetest protsessidest ettevõtluses. Tulemusena on Eesti kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest konkurentsivõimest ning välisinvestorite usaldusväärsusest;
- meie mitmed välispartnerid, eriti logistika ja transiidi valdkonnas on loobumas Eesti transpordikoridori teenustest, kuna keegi ei suuda anda neile kindlust selle kohta, millised on kulud nende teenuste kasutamisel järgmisel hetkel. Tagajärjena niigi hädine kaubavoog, mis praegu läbib Eestit (tuletame meelde, et 40-lt kaubarongipaarilt üle piiri me oleme paari aastaga kukkunud lausa 12 paarini), on kahanemas tasemeni, mis võib täielikult halvata nii kogu transpordikoridori, kui ka, näiteks, selle ühe strateegilise lüli – Eesti Raudtee, funktsioneerimise.

Tundes vastutustundliku muret Eesti jätkusuutliku arengu pärast (paljud meie ettevõtetest ei ole juba aastaid tasunud dividende, vaid reinvesteerinud need ettevõtte jätkusuutlikusse arengusse) ning siiralt soovides kindlustada meie riigi tuleviku, teeme praegu kolm põhimõttelist ettepanekut lootuses, et see tähistab riigi juhtkonna ning ettevõtjate intensiivse ning tiheda koostöö uut algust eesmärgiga peatada negatiivsete ilmingute vohamine riigi arengus:

1) kindlustades investeeringute sisulise kaitse, pidada äärmiselt vajalikuks et Vabariigi Valitsus esitaks adekvaatsed ning põhjalikud (s.t. ka tagajärgede asjus) analüüsid kõikide ettepanekute kohta, mis on seotud tasude või maksude muutmisega;
2) mitte muuta Meresõiduohutuse seadust, vaid küsida Valitsuselt sisulist analüüsi kogu muudatuse mõttekuse, eesmärgipärasuse ning tegelike mõjude igakülgse hindamise kohta;
3) taastada ettevõtjate organisatsioonidega tihe ning operatiivne koostöö eesmärgiga luua adekvaatne pilt reaalsest olukorrast ärimaalimas ning töötada välja alternatiivid Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime taastamiseks ning tõstmiseks.

Pöördumisele on alla kirjutanud BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman, Sillamäe Sadam nõukogu esimees Tiit Vähi, Eesti tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi, AS Vopak E.O.S. juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer, DBT juhatuse esimees Vladimir Volohhonski, Alexela Logisticsi juhatuse esimees Heiti Hääl, CF&S Estonia nõukogu esimees Tõnis Pohla.