Suurfirmad lüpsavad riiki oma arvevabrikutes
Seetõttu ongi just arvevabrikud maksu- ja tolliameti (MTA) uurimisosakonna juhi Rain Kuusi sõnul nende põhitähelepanu all, sest kasvõi ühe avastatud arvevabriku juurest viivad niidid kümnete ja vahel ka sadade riiki petta püüdvate ettevõteteni. MTA ei lähtu järelevalves sellest, milline majanduslik seis riigis hetkel valitseb, sest nagu ütleb Kuus: „iga varastatud kroon tuleb tagasi saada“.
Kui kuriteo sooritamise järel pole laipa või kannatanul sinist silma, siis järelikult pole ka kuritegu. Teisisõnu — nii mõnigi advokaat on oma maksukuriteo eest kohtu all oleva kaitsealuse puhul avaldanud kohtusaalis arvamust, et kannatanut pole, järelikult pole ka kuritegu. Sest riik — see on ju umbisikuline organisatsioon. Tegemist on stseeniga ühelt kohtuistungilt, kus uurija käis taotlemas kahtlusaluse vahi alla võtmist.
Rain Kuus nendib, et riigile ja riigi kaudu kogu ühiskonnale sadade miljonite kroonide eest tekitatud kahju pole paraku tõepoolest nii mõnegi arvates midagi märkimisväärset.
MTA uurimisosakond on 2008. aasta esimesel poolaastal saatnud prokuratuuri 18 maksukuritegudega seotud kriminaalasja, kus kogukahju oli 67,8 miljonit krooni. Sellest 18,9 miljonit krooni on tagatud kahtlustatavate vara arestiga, mis läheb kahjunõude katteks. Kuid ainuüksi kahes prokuratuuri saadetud kriminaalasjas ulatub kahju üle 13 miljoni krooni.
Möödunud aastal edastati prokuratuuri kokku 59 maksukuritegudega seotud kriminaalasja, milles tuvastati riigile tekitatud kahju kokku 247,6 miljoni krooni ulatuses.
Kuus möönab, et hiigelsummad, millega riiki petta üritati, jäävad aastate taha „Kuid see on meie pikaajalise töö vili, et täna need summad väiksemad on. Esimeste arvevabrikute avastamise puhul oli tegemist väga pika perioodiga, mille vältel tegutseti. Täna suudame pead tõstvad arvevabrikud kiiresti leida ja kinni panna. See aga ei tähenda, et töömaht väheneks,“ viitab Kuus.
Möödunud aastal oli üks suurimaid ühe ettevõtte poolt välja petetud summa oli 22 miljonit krooni. Tegu oli Tartu firmaga. „See oli aga ainuüksi tekitatud kahju, firma kogukäive oli kordades suurem,“ täpsustas Kuus.
Ometi avaldab ta heameelt, et kui täna rääkida arvevabriku kinnipanemisest, siis saab rääkida ka väiksemast arvust kasutajafirmadest ning petetud maksusummadest.
Et kõik Eesti ettevõtted kasutaksid arvevabrikute teenuseid, ei saa uurimisosakonna juhi asetäitja Ardi Mitti sõnul õnneks öelda ning maksukuulekaid on järjest enam. Küll möönab ta, et viimaste uurimise all olevate juhtumite seas on lisaks sadadele avalikkuse jaoks tundmatutele väikeettevõtetele ka tuntuid ja lugupeetud firmasid, kes arvevabriku „teenust“ kasutades on riigilt käibemaksu välja petnud. Et uurimine alles käib, keeldub Mitt neid firmasid nimetamast, kuid märgib, et on ka juhtumeid, kus päris suur ettevõte teeb endale ise arvevabriku. „Petuskeemide organisaatoritel on kaitseliinid jagatud väga teadlikult ning kõik teavad oma rolli,“ tõdeb Mitt. See näitab, et kergema tulu saamise eesmärgil ei lööda millegi ees risti ette.
„Maksukuriteol on lumepalliefekt- selle pettusega saab mingi firma turul eelisolukorra ja teine firma peab siis turul püsimiseks hakkama kas odavamat toorainet ostma või ka ise pettusega kaasa minema. Ehk siis on suur oht, et ausad muutuvad ka petjateks,“ nendib Mitt. Ta viitab paari aasta tagusele Tartu arvevabriku juhtumile, mille „teenuseid“ kasutas ca 450 firmat.
Arvevabrikute kasutajad on peamiselt metsanduse, ehituse, metalli, kinnisvara ning kütusega tegelevad ettevõtted. Valdkonniti võib arvevabriku kasutamine pisut erinev olla, kuid põhimõte on ikka üks — riigi petmine.
Kuusi sõnul on maksukurjategijatest väga vähestel kaasasündinud kuritegelikud geenid. „Tegemist on väga motiveeritud kuriteoliigiga, sest rahatähed on neil äriinimestel pidevalt silme ees,“ viitab Kuus.
Ta sõnab, et arvevabrikute skeemides on kurjategijateks need, kes täideviijatena lõpuks kohtu alla lähevad ehk arvevabriku teenuse kasutajad. Arvevabrikant on otseselt maksukuriteole kaasaaitaja ning teda saab käsitleda ka ebaseadusliku tulu saajana, kuna tema võtab tehingutelt oma protsendi. „Maksukuritegude puhul on oluline märkida, arvevabrikus tegutsevaid isikuid saab käsitleda karistusõiguslikult ka kuritegeliku ühendusena, kus on loodud püsiv inimeste vaheline ülesannete jaotusega grupp,“ viitab Kuus veel ühele olulisele mõtlema panema peavale aspektile.
Prokuratuuri jaoks on selle aasta üheks märkimisväärsemaks tulemuseks maksukuritegude vallas Harju maakohtu otsus, millega mõisteti OÜ Laheinvest ja sellega seotud viis isikut süüdi, käibemaksupettuses, rahapesus ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. MTA ja prokuratuuri koostöö tulemusena mõisteti süüdi isikud, kes oma kuriteoga tekitasid riigile kahju enam kui 16 miljoni krooni ulatuses.
Karistuseks määrati vangistus sõltuvalt isikust üks aasta kümme kuud kuni seitse aastat. Juriidilist isikut karistati rahatrahviga viis miljonit krooni pluss firma sundlõpetamine.
Kuus möönab ka tendentsi, et varem teiseliigiliste kuritegude eest karistatud on ühte või teist otsa pidi nüüd ka MTA-d huvitavates skeemides sees.
Mis on arvevabrik
Tegemist on reaalset majandustegevust mitteomavate äriühingute ketiga, mis ongi loodud nö variisikutega eesotsas selleks, et pakkuda turul reaalselt tegutsevatele firmadele nö fiktiivse arve teenust. Teisisõnu kanda oma firmast välja näiliselt kauba või teenuse eest raha, mis arvevabriku poolt peale väikese teenustasu mahavõtmist — see on tavaliselt 6-9% — reaalset majandustegevust omava ettevõtte juhi lauale sularahas tagasi jõuab.
2008 aasta esimese kuue kuu olulisemad juhtumid MTA Uurimisosakonna töövaldkonnas oli kolme arvevabriku avastused:
Avastatud Lõuna regiooni arvevabriku käive ulatus 102,9 miljoni kroonini ja seda kasutas peamiselt Lõuna-Eestis metsamaterjaliga tegelevad ca sada ettevõtet.
Jaanuaris avastatud arvevabriku juhtum hõlmab perioodi jaanuar 2007 — jaanuar 2008, käive ulatus ca 95 miljoni kroonini ja seda kasutasid 90 Harjumaa ja Lääne-Virumaa metsamaterjaliga tegelevat ettevõtet. Arestitud vara — rahalised vahendid 1,9 miljonit + seitse sõidukit ja viis kinnistut.
Märtsis tuvastatud arvevabriku juhtum hõlmab põhiperioodi juuni 2007 — veebruar 2008, käive ulatus seitsme miljoni kroonini ja seda kasutasid 38 Harjumaa ehitusvaldkonnas tegelevat ettevõtet. Arestitud vara 2,2 miljoni krooni väärtuses.
Nimetatud kriminaalasjade raames teostati kokku 48 läbiotsimist ning 17 isikut peeti kahtlustatavana kinni. Kuueks kuuks võeti vahi alla seitse isikut.
INTERVJUU
MTA uurimisosakonna juht Rain Kuus kinnitab, et maksupettuste avastamine on väga keerukas ja mahukas ning keskmine tõsisem kohtusse jõudev maksulugu sisaldab 25-35 toimikut.
Kõik maksupettused on omavahel vähemal või suuremal määral seotud?
Jah. MTA uurimisosakond on keskendunud maksunduse osas arvevabrikutele, selle kaudu tabab laialdaselt erinevaid maksupettuse liike, sest neid kasutatakse erinevates valdkondades ja erinevatel põhjustel. Arvevabrikud on kohad, kus saab oma raamatupidamisse tellida näiliselt nõuetekohaseid dokumente. Meie asi on tõendada, et tegelikkus on teine ning see raha tagasi tuua.
Tulete toime?
Praktika näitab, et tõendamisega tuleme toime ja järjest tuleb kokkuleppemenetlusi reaalsete vabaduskaotuste peale.
Maksupettuste uurimine on keerukas ja väga mahukas, keskmine tõsisem kohtusse jõudev maksulugu sisaldab 25-35 toimikut. See on suur maht.
Kohtumenetluses, kus täna on võistlev protsess, lihtsaid lahendusi pole.
Me räägime ju miljonitest kroonidest, mida keegi peab tagasi maksma. Keskmiselt 30% tagame tuvastatud kahjusummadest arestimisega eeluurimise jooksul. 70% on see, mida kohus süüdlastelt veel täiendavalt välja mõistab ja kokkulepemenetlused täna toimivad.
Süüdlased maksavad tagasi?
Raske on hinnanguid anda. Tingimused, mis aja jooksul maksta tuleb, määrab kohus.
Mis arestitud varaga reeglina tehakse?
Sellega tegelevad kohtutäiturid.
Kui palju on selliseid seltskondi, kelle arvevabriku olete sulgenud ja see on mõne aja pärast taas tegutsema hakanud?
Viimaste aastatega on mingi ring peale tehtud ja nüüd tuleb teisele ringile minna. Mingi osa arvevabrikante on tõesti seda tegevust jätkanud. Näiteks 2003. aastal tegime esimese arvevabrikuna käsitletava asja ja aastal 2004 olid samad peamehed samal teel. Asi on selge, sidemed, kontaktid ja nõudlus turul olemas. Teisalt ka see, et kui oleme nad ühe korra kõrvaldanud, on neil sellega seoses ka suured rahalised kaotused ning see raha tuleb tagasi saada. Kuna nad ausat äri teha ei oska, siis pöördutakse tagasi sissekäidud rajale.
Arvevabriku likvideerimine mõjutab maksukuulekust?
Jah, sellega rehitseme ühe valdkonna päris hästi korraks puhtaks ja mõjutame maksukuulekusele. Kõigile neile ettevõtetele lähenetakse. Kui tekitatud kahjusumma ületab 435 000 krooni, siis läheb ta kriminaalmenetluse alla, kui summa jääb alla selle, läheb ta maksumenetluse alla ning nendega tegeleb edasi maksukontroll.
Siis võib ju vähemalt väikeettevõtja arvutada ning minna riskile petta riiki 434 999 krooniga.
Sellest on vähe abi, sest igal juhul ei jää need firmad MTA tähelepanuta. Näiteks selle Tartu arvevabriku puhul, kus 450 ettevõtte pettus jäi alla kriminaalmenetluse piirmäära, saatis MTA firmadele teated, et tehke oma asjad korda, sest meie teada on teil deklaratsioonides vead sees. Suur osa seda ka tegid. Kõik ju teavad, mida nad on teinud.
Edasine käitumine sõltub vaid sellest, milline on petturitest firmajuhtide närvikava. Ja võin väita, et meie tuvastatud juhtumite puhul on tõendusbaas selleks momendiks, kui firma uksele koputame, selge.
