Ettevaatlikud ja konservatiivsed – niimoodi võiks kokku võtta Eesti suurfirmade tippjuhtide vaated 2008. aasta arengutele. Ärileht jättis hetkeks kõrvale makromajandusliku hägu (ettevõtjad armastavad “makrost” rääkida, sellel teemal heietades võid ju alati tark paista) ja küsis eri firmadest, kuidas nad on plaaninud omaenda asutuse uue aasta eelarvet. Mis muutused rahakotis toimuvad? Kui palju raha on arvestatud palgakasvuks? Kas hakatakse rohkem raha kulutama turundusele ja reklaamile? Millist käibetõusu ette nähakse?

Loomulikult on igal ettevõttel oma eripära. Näiteks Baltika juht Meelis Milder ütleb, et tegutsedes niivõrd dünaamilisel ajal ning alal, pole neil sellist asja nagu aastaeelarve mõtet koostadagi.

“Me planeerime oma tegevust hooaja ehk poole aasta kaupa,” lisab Milder “Ja niipalju võin öelda, et tulud ja kulud kasvavad.” Tarmo Noop, A. Le Coqi juhataja, aga mainib, et nende jaoks on aasta olulisimaks sündmuseks aktsiisitõus. “Me oleme arvestanud, et sellel aastal toodame vähem liitreid,” ütleb Noop.

Laias laastus aga võib Eesti tippjuhtide vastused kokku võtta umbes nii: midagi hullu ei juhtu, tulud ja kulud kasvavad aeglasemalt kui kahel eelmisel aastal, 2008. aastal kasvavad kulud vähemalt mõnda aega natuke kiiremini kui tulud.

Palgatõus möödapääsmatu

“Ma nimetan seda inertsiks,” annab kulude kiirema kasvu kohta põhjenduse Siim Kallast, Rakvere Lihakombinaadi juhatuse liige ning finantsjuht. Rakvere Lihakombinaat on oma ligi kahe miljardi krooni suuruse aastakäibega Balti riikide suurim lihatootja. Kallast ütleb, et nende eelarve kuluridadel pole ühte ja ainust ohtu (kui jätta kõrvale peaaegu prognoosimatu toorainehind). “On paljudest eri detailidest kogunev inflatsioonisurve: transport, energia, tooraine jne,” lisab Kallast “Palgatõusuks oleme arvestanud 10% ringis.”

Umbes 10–15%-se palgatõusu on oma uue aasta eelarvesse kirjutanud enamik firmasid. Tõus seega jätkub, aga aeglasemalt võrreldes viimase paari aastaga, mil räägiti pigem 20% ja kiiremast palgakasvust. Seejuures pole vahet, kas tegemist on tööstuse sinikraedega või kontoritöötajatest valgekraedega. Näiteks ühe Eesti suurema tekstiilifirma Wendre juht Vahur Roosaar lubab uueks aastaks 10–15% palgatõusu (eelmisel aastal näiteks ligi 30%), IT-firma Microlink juhatuse esimees Enn Saar on oma töötajate palgatõusuks eelarvereale kirjutanud 12%.

Microlinki juht on ka üks neist, kes vaatavad oma firma tulevikku positiivsemalt. “Ma usun, et majanduskasvu aeglustudes lisandub veelgi ettevõtteid, kes hakkavad osa asju, sh IT-teenuseid, väljast sisse ostma,” täpsustab Saar oma mõttekäiku. Nii on Microlink ka oma tegevuskulude kasvuks 2008. aastal plaaninud 17%, sealhulgas olulise tõusu koolituse ja turunduse alal.

Hoopis teistsugune (ja mõistetavatel põhjustel teistsugune) on Pindi Kinnisvara juhataja Peep Soomani vaade 2008. aastale. “Me oleme arvestanud 20%-se langusega oma tuludes,” ütleb Sooman ja rõhutab, et jutt käib maaklertegevusele keskendunud Pindi Kinnisvarast, mitte kontserni teistest ettevõtetest. Umbes samasuguse languse on Sooman kirjutanud ka Pindi tegevuskulude, juhtimiskulude ja turunduskulude eelarvesse. Viimase aasta jooksul on eri kinnisvaraarendajad suunanud massiivselt raha oma objektide promomiseks.

Efekti ei paista, turg seisab – just seetõttu usub Sooman, et uuel aastal hakatakse ka turundusraha vähendama, pole lihtsalt mõtet raisata, turgu see ei liiguta. Huvitav on see, et Sooman nimetab oma vaadet optimistlikuks. Pindi on ikkagi üks turu suuremaid tegijaid ning peaks ka müügilangusega paremini toime tulema. Aga kui juba nemad plaanivad endale 20%-se käibevähenemise, siis mis saab teistest tegijatest? Kuhu jäävad jutud, et nüüd on küll kinnisvaraturu põhi käes, nüüd küll enam hullemaks ei lähe...