Suurim kalatöötleja Maseko pani tootmise kinni
Maseko õigusdirektor Rudolf Polman ütles, et praegu vaadatakse, kui palju töötajaid saadetakse osaliselt tasustatavale ehk sundpuhkusele ja kui paljudele töötajatele saab anda korralist puhkust. "Kui kaua tootmine peab seisma, ei oska praegu öelda. Sellest sõltub ka töötajate koondamine," sõnas Polman.
Maseko peatas tootmise oma Tallinna, Pärnu ja Narva tehastes, Virtsu tehas seisis remondiks juba varem.
Ligi 500 Voka ja Purtse konservitehaste töötaja kojujätmisest alates tänasest on teatanud ka OÜ Viru Kalatööstus. Eesti Kalaliidu andmetel tabab sama saatus lähemal ajal kokku ligi 3300 töötajat erinevates tööstustes üle Eesti, seejuures kriitilise tööhõivega piirkondades.
Kalatööstuste sulgemine on tingitud ekspordikriisist, mis sai alguse tänavu kehtima hakanud uuest käibemaksuseadusest. Selle kohaselt muudeti ekspordi korda vabakaubandustsoonides, mida kasutades õnnestus tootjatel ja vahendusfirmadel väiksemate tollimaksudega kaupa teistesse riikidesse müüa.
Eesti Kalaliidu tegevdirektori Valdur Noormägi sõnul on näiteks raske aru saada käibemaksukorra muutmise sellest põhjendusest, et Eesti peab säilitama oma hea maine ka ekspordil teistesse riikidesse. "Lõpmatuseni ei saa impordimaksude vähendamiseks kauba hinda vabatsoonide abil alla lüüa, kuna teised riigid rakendavad samuti kauba tolliväärtuse mõistet," rääkis Noormägi. "Samuti ei ole midagi kuulda nootidest, millega teised riigid Eestile ebaausat väliskaubandust ette heidaksid," lisas ta.
Rahandusministeerium on seadusemuudatust põhjendanud ka sellega, et vabatsoonide kaudu eksportijad petsid tootekulude fiktiivse suurendamisega käibemaksu arvelt Eesti riiki ning et lisaks maksupolitsei tegevusele tuleb selliseid tehinguid takistada ka kõigi jaoks kehtiva seadusega.
Eesti kalatöötlejad ekspordivad 2,5 miljardi kroonise aastakäibe juures 85 protsenti toodangust, sellest omakorda 70 protsenti vabatsoonide kaudu. Eesti kalatöötlejad ja -püüdjad kannavad ekspordikriisi tõttu hinnanguliselt kahju 10 miljonit krooni päevas.
Eesti Kalaliit esitas reedel presidendile, peaministrile ja parlamendile avaliku pöördumise, milles selgitas uue käibemaksuseaduse kiirendatud tagasimuutmise vajadust sotsiaalse katastroofi vältimiseks. Käibemaksuseaduse tagasimuutmise eelnõu on praegu Riigikogus ning see muudatus jääb rahandusministeeriumi teatel kehtima parimal juhul vaid tänavu aasta lõpuni.
