Suurinvestor Jüri Käo: palgatõusust ei ole pääsu

Suurärimees Jüri Käo - Äriplaani 2013 konverentsi üks esinejatest - sõnul ei ole pensioni- ja palgakasv jätkusuutlik majanduspoliitika, sest kergitab inflatsiooni.

Samas tuleb "ärasöömiseks" makstud raha maksudena riigile tagasi ning Käo, ei saa salata, saab ka isiklike ettevõtete kaudu seeläbi tulu.

Käo, kes on Liviko, Balbiino ja Tallinna Kaubamaja üks omanikest, nägi probleemi selles, et eksport on kängumas, kuid sisenõudlus hoiab Eesti majanduskasvu veel hädapärast vee peal.

"Vaadake automüüki, kui seal on mingisugused suuremad üles-alla hüpped, siis samamoodi muutub ka majanduskasv. Automüük on suurepärane, kõige parem indikaator," rääkis Käo, kes muude tiitlite seas omab ka Eesti Energia nõukogu esimehe paguneid.

Kui 2008. aastal ütles Jüri Käo ühena esimestest inimestest avalikult välja, et töötajate palku on vaja kiiremas korras kärpida, siis tänavu ta niimoodi enam ei arva.

"Küsimus on tootlikkuse hoidmises ja kasvatamises. See on peamine küsimus. Palgatõusust ei ole niikuinii kellelgi pääsu. Palk ei pruugi küll kõigil tõusta, aga kindlasti on inimesi, kel palk tõuseb," on Käo veendunud.

Suurärimees rõhutas, et järgneval aastal on investeerimiseks hea aeg. "Kui tuleb, siis tuleb selline lauge, hea majanduskasv. Mingisuguseid järske hüppeid ei ole ega tule. Vaadake, mis kriisi ajal toimus: kõik tegid kõike ja kogu aeg oli hirm, et konkurent teeb kõrvalt midagi enne sind ära. Pigem tuleb teha ikka seda, mida kõige paremini oskad," arvas Käo, soovitamata igal rindel rapsida.

Liviko ja Balbiino ühe omanikuna on Jüri Käo alkoholiaktsiisi tõusuga nõus, aga mitte valitsuse argumentidega. "See ei pea absoluutselt paika, et aktsiisitõus vähendab alkoholitarbimist. Minge Soome ja vaadake, kas ja kui palju Soomes alkoholi ostetakse ja tarbitakse. No ei ole seost. Miks? Selle üle võib arutleda," märkis Käo.

Käo hinnangul peaks eestlased oma valitsustega üldjoontes rahul olema. "Rahapoliitika on hoitud korras. Maksunduses on hoitud stabiilsust, mis on väärtust omaette. Seda ei saa alahinnata. Ütleme, mina dividende ei maksustaks. Advokaat Leon Glikman ütles eile hästi: aktsia või osak arsti juures ei käi. Nii eesti- kui ka välisinvestoritele ei oleks see hea signaal. Samamoodi...

Alles hiljaaegu oli Eestis käibemaks 18 protsenti. Toona väideti, et see on ajutine tõus. Millal käibemaks 20 protsendilt 18 protsendile tagasi langeb?" päris Jüri Käo. Ta on veendunud, et tegelikult laekuks riigile madalama käibemaksu korral rohkem raha, kui praegu mil "ajutisest" on saanud väga püsiv.

Mäletatavasti tõstis Reformierakonna ja IRL-i valitsusliit 2009. aasta suvel mõnepäevase etteteatamise ajaga käibemaksu kaks protsenti 18 protsendilt 20 protsendile.