LHV krediidianalüüsi juht Ülar Kirikal rääkis, et panga laenuportfellile moodustatud allahindlus küündis juuni lõpu seisuga 14,6 miljoni euroni. Esimese poolaasta jooksul suurendati seda 8,5 miljoni euro võrra.

„Mainitud allahindluse mahu puhul on tegemist võimalike laenukahjude katteks moodustatava reserviga, mille suurus sõltub laenuportfelli suurusest, laenude riskitasemest ja laenude tagatistest. Peamiselt tingis esimesel poolaastal allahindluste suurenemise koroonaviiruse leviku ja eriolukorra tõttu Eesti majanduskeskkonna halvenemisega seotud laenuriski kasv. Majanduskeskonna mõju laenuportfellile hindame kvartaalselt. Oluline on mainida, et allahindluste reservi näol ei ole tegemist realiseerunud laenukahjumiga," selgitas ta.

Kirikal märkis, et majanduslanguse mõju eraisikute maksevõimele sõltub eelkõige sellest, milliseks kujuneb struktuurne tööpuudus ning ka töötasude langetamise ulatus ja kestus. „Näiteks, kui toitlustussektoris on näha juba juunikuust olulisi paranemise märke, siis majutussektori osas sõltub edasine väljavaade suuresti sellest, milliseks kujuneb nõudlus juulis ja augustis ning kui suuri puhvreid suudavad ettevõtjad sügiseks endale koguda," ütles ta.

SEB pank suurendas võimalike laenukahjumite katmiseks mõeldud reservi esimesel poolaastal 8,1 miljoni euro võrra ja see küündib nüüd 27 miljonini. „Suurendame või vähendame võimalike laenukahjumite katmiseks mõeldud reservi vastavalt sellele milline on hetkeseis võlgnevustega ning milline on majandusprognoos järgnevateks kvartaliteks. Laenukvaliteet püsis esimesel poolaastal hea ning võlgnevuste tase on endiselt väga madal. Positiivse hetkeolukorrale vastukaaluks on majandusprognoos, mis näeb selleks aastaks ette kuni kümneprotsendilist majanduslangust," lausus SEB turunduse ja kommunikatsiooni divisjoni juht Silver Vohu.

Swedbanki laenukahjumite reserv suurenes kuue kuuga 10,1 miljoni võrra ja kogumaht on juuni lõpu seisuga 30,5 miljonit eurot.