Suurtööstur eksporditurust: vaatame ausalt peeglisse, Eesti aadressiks on Pärapõrgu põik.

 (185)
Jaan Puusaag
Jaan PuusaagFoto: Vallo Kruuser

Krimelte juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul saaks riigist ja diplomaatidest palju rohkem abi olla just välisturgudel.

KPMG peatselt ilmuvas kliendiajakirjas Foorum kommenteeris ehituskeemiat tootva ettevõtte Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag värsket ekpordiuuringut. "Tööandjate ja KPMG ekspordiuuringus joonistus selgelt välja ettevõtjate seisukoht, et riigist ja diplomaatidest saaks palju rohkem abi olla just välisturgudel. Alates lihtsalt uste avamisest, abist kohaliku bürokraatia ja tavadega tegelemisel kuni toetuseni konfliktsituatsioonide puhul. Mida see praktikas tähendada võiks?"

"Vaatame ausalt peeglisse, Eesti aadressiks on Pärapõrgu põik. Tööstustoodangu puhul on ainuüksi siit väljasaamine, et üldse mõistlikus mahus eksportimisest rääkida, juba suur väljakutse. Kui meie saadame oma konteineri Brasiiliasse, siis Barcelonast laevale pannes läheb see kohale kahe nädalaga, Tallinnast pannes võtab viis nädalat."

"Soomlased rajasid enda olulisematele sihtturgudele näiteks riiklikud tollilaod ja businesshub'id, kus on kindlad teenused riigi poolt olemas. Seal teatakse kuidas toimub kohalik imporditegevus, tolliprotseduurid, maksude maksmine, et Hiina turule minev Soome ettevõtja ei peaks kõike nullist avastama. Et keegi oskaks talle öelda, millega ta arvestama peab ja milliseks tema müügihind lõpuks kujuneb."

"Euroopa Liidus on see raskendatud jah, see moonutavat turgu. Aga meie maailmajaos on teisigi turge, ma usun et Balkanimaad võiks Eesti ettevõtetele väga huvitavad olla. Kui meil oleks seal "omad sadamas vastas", pakuks tollilaoteenust ja esmaseid äriteenuseid, siis äri käima saanud ettevõtted maksaks selle ka kinni. Ekspordi puhul on võtmeküsimus kriitilise mahu saavutamine. Kuni selle hetkeni on igasugune tugi abiks," sõnas Puusaag.

"Eesti eksportivad ettevõtjad, nagu näitab KPMG ja tööandjate ekspordiuuring, ootavad riigilt eeskätt head majanduskeskkonda ja äritaristut, otseselt toetamisse suhtuvad pigem leigelt. Samas leiavad et kui toetada, siis pigem suuri ja ennast tõestanud ettevõtteid, mitte aga eelarvet paljude alustajate või pisikeste peale ära lahustada. Seisukoht, et andke sinna kus on, tööandjatele ilmselt palju sõpru juurde ei too?"

"Üks protsent Eesti ettevõtteist annab kaks kolmandikku kogu Eesti maksutulust. Top 7% ettevõtteist maksab kokku juba 92% maksudest. Ülejäänute toetamine on pigem loterii – keegi kindlasti kasvab ja särab, aga kokkuvõttes toob see paraku lihtsalt väga vähe tagasi."

"Ka EAS on öelnud, et tegelikult jaksaks nad paari tuhande asemel tõhusalt tegeleda umbes neljasaja ettevõttega. Oluline oleks tegeleda nendega kliendihalduri seisukohast - pakkuda võimalusi, mis vastavad eeskätt ettevõtte vajadustele. Praegu on reaalsus, et pigem kohandavad ettevõtted ennast toetusmeetmete järgi, mitte vastupidi. See on nagu vana nali, kus joodik otsib koduvõtmeid laternaposti alt - mitte sellepärast et ta nad sinna kaotanud oleks, vaid sellepärast et mujalt ei näe otsida. Hästi läbimõeldud ja tõhusad toetused konkurentsivõime arendamiseks suudavad ettevõtet väga palju aidata. Ma pigem arvan, et uuringust paistnud kerge ettevõtjate skepsis toetuste suhtes tulebki pigem sellest, et süsteem on niisugune kus eksportijad ei pruugi leida päris seda, mis neile sobiks,“ sõnas Puusaag.