Rootsi tööstur Jacob Wallenberg, kelle perekonna investeerimisfirma kontrollib paljusid Rootsi suurettevõtteid alates Ericssonist kuni SEBni, ütles Financial Timesile, et poliitikud peavad ohustatuid kaitsma, kuid ei tohi unustada piiramismeetmete mõju äridele.

Kui kriis kestab kaua, tõuseb tööpuudus 20-30 protsendini ja majandused võivad kukkuda 20-30 protsenti.

„Taastumist ei tule. Tulevad sotsiaalsed rahutused. Tuleb vägivald,“ märkis ta. „Kriisil saavad olema sotsiaalmajanduslikud tagajärjed suure tööpuuduse näol. Inimesed kannatavad rängalt, osad surevad, osad tunnevad end kohutavalt.“

Tema hoiatus järgnes sellele, kui üks riik teise järel sulges koolid ja olulise osa ühiskonnast. See kukutas nõudlust, mis mõjutab kõike alates lennukompaniidest kuni teatriteni ja pannud seisma palju tööstusettevõtteid, sealhulgas Euroopa ja USA autotootjad.

USA president Donald Trump ütles, et ravimise mõju ei tohi osutuda rängemaks kui lahendatav probleem.

Wallenberg lausus, et ta soovitaks alustada debatti kriisi pikaajaliste tagajärgede üle.

„Ma olen surmani hirmutatud kriisi tagajärgede pärast ühiskonnale,“ märkis ta. „Ma tahan tõstatada vaate, kas me saaks teha midagi teisiti? Praegu läheme me ühte rada.“

Rootsi on vastanud koroonakriisile teisiti, hoides koolid ja piirid avatud ning on kehtestanud teistest Euroopa riikidest vähem piiranguid. Rootsis on käimas oluline debatt selle üle, kas piirangute majanduslikud mõjud kaaluvad üle tervishoiu abistamise tulu.

Wallenbergi sõnul on Rootsis läinud diskussioon äri elu vastu debatiks, kuid see võiks olla elu-elu vastu debatt. Vanainimesi tuleb rohkem kaitsta, pannes nad ehk sundkarantiini.

Meil peaks käima paralleelne keskustelu järgmisele põlvkonnale mõeldes selle üle, kuidas pöörduda tagasi elujõulise ühiskonna juurde, mille koostisosad on rikkalik kultuur ja toimivad restoranid.

Wallenbergi sõnul on tema debatiüleskutse taga Euroopa tööstuse ümarlaud, kelle 50 juhtivat töösturit esindavad kahe triljoni eurose käibega ettevõtteid.

„Võimud tegutsevad väga jõuliselt ühiskonna abistamiseks. Aga nad ei vaata seda, mis varitseb nurga taga,“ lausus ta. „Nad ei vaata pikka perspektiivi, kuid see on väga tähtis ühiskonnale ja Euroopa Liidule.“