Suusasõbrad toovad perekond Zangerli alpimajakesele miljonikroonise kasumi
Üldisest melust ei erine ka Zangerli perekonna toimetused. Zangerlidele kuulub Austria-Šveitsi piiril asuvas alpikülas Ischglis kaks hotelli ja kaks apartementi ning üks restoran. Nagu tüüpilisele Austria kodumaju-tusettevõttele omane, on tegemist perefirmaga.
Rentaablus on korralik. Ligi nelja ja poole miljoni kroonise aastakäibe (286 000 eurot) ja miljonikroonise (71 000 eurot) aastakasumiga neljatärni hotelli Caroline majandamine on noorukese peretütre Julia õlul. Hotellis on 20 tuba.
Julia alustas perefirma juhtimise teoreetiliste oskuste omandamisega Innsbruckis juba 14-aastaselt. Viis aastat kestnud õpingute tulemusena saab Julia perefirma juhtimisega kenasti hakkama.
?Kogu Tiroli piirkonna turismiinimeste väljaõpe toimub niimoodi,? ütleb pereema Caroline, kes tänasel päeval peamiselt Julia aastase lapse hoidmisega aega sisustab. Julia isa Heinrich on farmer ning vajadusel ka suusainstruktor ? nagu suurem osa suusaküla 1500 püsielanikust. Hotelli majandamisel on aga tema vastutusalas prügi vedamise ja sorteerimisega seonduvad tegevused. ?Meil siin Austrias on prügi sorteerimine väga oluline tegevus,? kinnitab abikaasa Caroline töö tõsidust peanoogutusega.
Ka Julia vend on hotelliäris sees, talle kuulub Ischglis Silvretta spordihotell.
Igapäevatöö
Julia päev saab alguse enamasti kell seitse hommikul. Esimese toimetusena hoolitseb hotelliperenaine hommikusöögi sujuva korralduse eest. Kui enamik külalisi kõhu kenasti täis on söönud, võib Julia muude tegemiste-toimetustega alustada.
Kontoritoas ootavad teda arved, saabuvad ning lahkuvad kliendid ning hulganisti infopäringutega e-kirju, loomulikult ka helisev telefon. Juliat abistavad kaks koristajat ning kokk, kes hommikusöögi valmistab. Suveperioodil on maja suletud, õigupoolest on suvel Ischglis avatud kõigest 25% talvise majutuse mahust.
Soojal ajal peab perekond Zangerl farmeri ametit. ?Niidame lehmadele mägedes heina,? jäljendab Julia naljakalt vikati liikumist. Viis lehma ja 20 lammast varustavad igapäevaselt perekonna majutusasutusi nii piima, jogurti kui ka lihaga. Piima, mida oma tarbeks ära ei tarvitata, ostab endale Innsbruck.
1929. aastal turismikohana alustanud väikeses alpikülas
ostis Caroline Zangerli vanaisa talle 1969. aastal hotelli rajamiseks 600 000 Austria sŠillingi eest (43 000 euro) eest vana kohtumaja. Täna hindavad Zangerlid hotelli Caroline väärtust 3,5 miljonile eurole (55 miljonit krooni).
Suletud ring
75 aastat tagasi asutatud suusakool ning üks moodsamaid mägiliftisüsteeme maailmas on Ischgli leivanumbriks. Igal aastal investeerib kohalik mägiliftifirma Silvretta Seilbahn 20% teenitud tulust tootearendusse. Silvretta Seilbahni omanikering on moodustunud Ischgli küla elanikest ning väljastpoolt tulijaid naljalt jutule ei võeta. ?Teame näiteid, kus välisinvestorite kaasamine on kogu alpiküla arengu pea peale pööranud,? põhjendab suletud ringi efekti Julia Zangerl. Samuti ei müüda väljastpoolt tulijatele ühtegi majutusasutust. Ischgl hoiab omavahel kokku!
1500 püsielanikuga külas tunnevad kõik kõiki ning kohalikud teavad üksteise kohta peaaegu kõike. Maksab vaid hotelli Caroline inimeste käest nende kõrval tegutseva hotelli kohta küsida, kui hetkega võib naabrite käe-
käigu kohta detailse ülevaate saada. Imestada pole aga midagi, sest kogu küla edu ja arengu taga on õlg õla kõrval olnud ühed ja samad inimesed. Valitseb tugev kokkukuuluvustunne ning kohalikud on üksteise suhtes heatahtlikud ning sõbralikud.
Analoogseid perefirmasid nagu Zangerlidel tegutseb Ischglis ligi 350. Neil kõigil läheb hästi. Neljakuise talvehooaja jooksul külastab Ischglit ligikaudu miljon turisti.
Suvised näitajad talvega siiski ei konkureeri. ?Alpid on igal pool ja looduse ilu nautimiseks ei ole ilmtingimata vaja Ischglisse sõita,? kommenteerib suvist olukorda kohaliku turismiinfopunkti turundusosakonna juht Dominik Walser.
Teiselt poolt kubiseb siiski iga Ischgli kohta välja antud infomaterjal tuhandest põhjusest, miks alpiküla ka suvisel ajal on kõige paremaks puhkuse- ja peatumispaigaks. Suvel tegelevad kohalikud matkamise ning jalgrattasõiduga. Samu tegevusi soovitatakse ka turistidele.
Tegelikult peavad kohalikud oma tõstukeid ja kogu küla niivõrd kõrgetasemelisteks, et nende suhtumine kajastub ka kohalikus hinnapoliitikas. ?Restorani hinnad on siin vähemalt 10?20% kõrgemad kui mujal Alpides, majutusest rääkimata,? kommenteerib mäginädala lõppedes ligi 20 Austria erinevat suusakuurorti külastanud suusahunt Aren Põder.
Imid?
?? Iscghli on endale loonud eksklusiivse imid?i, mis võimaldab turistidelt küsida keskmisest rohkem raha eri teenuste ja toodete eest. Iscghli on hinnataseme üles löönud, rõhutades selleks näiteks puutumatu lume olemasolu, hästi toimiva tõstukite võrgu olemasolu, soodsa tax-free tsooni lähedust jne.
?? Nii maksab juba näiteks kuuepäevane tõstukipilet keskmisest rohkem ehk 2700 krooni. Nädalase majutuse hinnad jäävad kahe inimese toas 8000 krooni kanti.
