Suusaturism kolib taevale lähemale
Nõnda räägib OECD-le Alpi suusakeskuste tulevikku analüüsiva raporti koostanud Shardul Agrawala. Kui praegu on 666-st suuremast Alpi suusakeskusest 609-s suusatamiseks piisavalt lund vähemalt 100 päeval aastas, siis temperatuuri tõus 1ºC võrra vähendaks Šveitsi, Prantsuse, Itaalia, Austria ja Saksa suusaparadiiside arvu viiesajani ning tõus 4ºC võrra jätaks edukaks äriks piisavalt loomulikku lund kõigest kahesajale.
“Suusakeskuste operaatorid püüavad tõusva lumepiiri ning lühema talvehooajaga kohanduda, üritades enamasti kasutada selleks tehnoloogiat, mitte ärimudeli muutmist,” märgib Agrawala. Esialgu võib niimoodi hakkama saada, ent teatud temperatuuritõusust alates ei ole kunstlumi enam väljapääs, sest selle valmistamise kulud kasvavad siis märkimisväärselt. Lisaks hakkab igakeltsa sulades suuremaid kulutusi nõudma suusaliftide ja muude ehitiste kindel paigaldamine.
Haprad mäed
OECD raport viitab ka, et kunstlume valmistamine kulutab suurel hulgal vett ja energiat ning mõjutab maastikku ja ökoloogiat. “Mäekallakute muutmine ning looduslike allikate ümbersuunamine ohustab looduskeskkonda ning suurendab üleujutuste ning mudalaviinide riski,” hoiatab raport. Ka radade kõrgemale, püsivama lumekattega mägedesse viimine, nagu mitmed suusakeskused teevad, ohustab sealseid hapraid ökosüsteeme. Seda enam, et turistide tung sellistesse keskustesse kasvab.
Ent kõrgel mägedes – näiteks Alpide puhul üle 2000 m merepinnast – asuvate suusakeskuste tulevase äri põhiliseks ohuks pole siiski lumepuudus. Vähemalt 30–40 aasta perspektiivis peaks seal lund jätkuma. Taliturismi eksperdid märgivad, et pikas perspektiivis on tähtsam hoopiski järelkasvu küsimus.
Järelkasvu küsimus
“Kuidas hakkavad lapsed suusatama või lumelauaga sõitma, kui suurte linnade ümbruskonnas on vaid harva lund ning lihtsates ja odavates mägedes lõpetatakse radade hooldamine ja demonteeritakse suusalifitid, sest lumepuuduse tõttu saab neid harva kasutada? Sisesuusastaadionid on Euroopa suurlinnades küll kasvav majandusharu, ent pole kindel, kas nad suudavad täielikult võtta üle väikeste suusakeskuste ja suusanõlvade rolli,” küsib Zürichi ülikooli geograafiaprofessor Hans Elsasser.
Osa turismieksperte arvab, et looduslikult ebasoodsamates tingimustes paiknevate suusakeskuste päästmiseks pole mõtet midagi ette võtta, lõpuks surevad need ju ikka välja. Teised arvavad, et neid peaks subsideerima ning lumekahurite jmt ostu finantseerimisel aitama, sest taliturism on Kesk-Euroopas sedavõrd tähtis majandusharu. Turistid veedavad Alpides ligikaudu 160 miljonit suusapäeva aastas. Näiteks Austrias annab taliturism tervelt 4,5% riigi sisemajanduse kogutoodangust ning Prantsusmaal oli suusaturismi käive 2005. aastal ca 20 miljardit eurot.
Õnneks saavad suusakeskused esialgu vähemalt vanemale põlvkonnale küllaltki kindlad olla. Üks Sˇveitsis suusaturistide seas läbiviidud küsitlus näitas, et lumevaesel hooajal sõidaks 49% küsitletud turistidest ikkagi suusatama – sinna, kus lund on. Vaid 4% vastas, et nad jätaksid sellisel aastal suusapuhkusel käimata.
Võitjad ja kaotajad
Šveits võidab,
Saksa ja Austria kaotavad
•• Kõige enam ohustab kliimasoojenemine Saksa suusakeskuste operaatoreid. Baieri Alpid on madalad, mistõttu ei saa abi otsida ka radade kõrgemale mägedesse viimisest. Kliima soojenemine 1ºC võrra vähendaks 100 päevast pikema loodusliku lumekattega suusakeskuste arvu Ülem-Baieris 18-lt kaheksale, soojenemine 4ºC võrra jätaks piisavalt lund vaid ühele.
•• Ka mitmete Austria piirkondade turismile mõjub kliima soojenemine kehvasti, sest sarnaselt Saksamaale on paljud sealsetest mäemassiividest suhteliselt madalad ega paku suusaärile võimalust kõrgemale kolida. Näiteks maailmakuulsad suusakeskused Schladming ja Kitzbühel asuvad merepinnast vaid vastavalt 745 ja 800 meetri kõrgusel. Palju ei aita ka asjaolu, et Austrias on näiteks Šveitsiga võrreldes pisut kontinentaalsem ja jahedam kliima. Salzburgi ja eriti Tirooli kanti jääb siiski kümneid suusakeskusi, millel on head lootused vähemalt 100-päevasele loodusliku lume hooajale kliima 1ºC soojenemise puhul. Isegi 4ºC soojenemine jätkaks alles paarkümmend.
•• Itaalia suusakeskused elaksid soojenemise 1–2ºC võrreldes Saksamaa ja Austriaga hästi üle, eriti edelapoolsetes Itaalia Alpides, kuhu ulatuvad Alpide kõrgeimad Mont Blanci ja Monte Rosa mäemassiivid. Itaallasi päästab ka see, et nende suusakeskused paiknevad põhiliselt kõrgetes mägikülades või spetsiaalselt suusatamise jaoks ehitatud keskustes (nagu näiteks Sestrière).
•• Prantsumaa kohta kehtib sama jutt, mis Itaalia kohta. Prantsusmaal on hulk suusakeskusi – Alpes d’Huez, La Plagne, Les Arcs, Tignes ja Val Thorens jt – ehitatud spetsiaalselt talispordi jaoks vanadest küladest kõrgemale, mitte külade juurde, nagu on tavaliselt tehtud Saksamaal, Austrias ja Sˇveitsis.
•• Kõige vähem kannatavad kliima soojenemise tõttu Sˇveit-si suusakeskused, kuid regiooniti on erinevused päris suured. Kõrgemate mägede piirkonnas (Valais ja Graubündeni kantonites) saaks isegi kliima 4ºC soojenemise puhul tõsiselt kannatada vaid ligikaudu viiendiku suusakeskuste äri. OECD uurimus ei võtnud arvesse madalates Juura mägedes asuvaid ja väikesi (vähem kui 3 suusalifti ja 5 km laskumisnõlvadega) suusakeskusi, mille arvestamisel paistaks Sˇveitsi suusaturismitulevik pisut halvemana.
Allikas: OECD raport “Climate Change in the European Alps: Adapting Winter Tourism and Natural Hazard Management”, mille OECD avaldab täismahus tänavu veebruaris.
