Mitu korteriomanikku lehvitasid Eesti Päevalehele närviliselt oma kommunaalkulude teateid, sest leitsaku jahutamise asemel oli nende kodusid suvi läbi hoopis köetud.

„Ma olen nii nördinud, sest viimane küttearve oli üle 20 euro, justkui suve polekski olnudki,” ütles Mari, kes ei soovinud oma pärisnime avaldada. „Jääb mulje, justkui soojafirmad kütaksid suvi läbi, et inimestelt ebaõiglaselt palju raha koorida.”

Haldusfirmade selgitusel ei põhjusta suvel üle mõistuse suuri soojaarveid kütjate kasuahnus, vaid nende majanaabrite hoolimatus, kes jätavad oma igakuised veenäidud teatamata.

Veenäitude seotus küttearvega tundub esmapilgul uskumatu, kuid nõks peitub asjaolus, et korterites kasutatav vesi soojendatakse üles majade soojasõlmedes sama kütte abil, millega aetakse talvel radiaatoridki soojaks.

Nimelt ostavad korteriühistud ka suvel soojust, et kütta majaelanikele vaja minevat vett. Kui talvel kulub põhiline osa soojusenergiast radiaatorite kütmisele, siis suvel maksavad elanikud vee soojendamise eest vastavalt kulutatud sooja vee hulgale. Osa soojust aga haihtub torustike jahtumise tõttu korterite siseõhku ehk siis kütteks. Kuigi korteriomanik ei pruugi kütmist soovida, peab ta majja sisse tulnud soojusenergia eest ikkagi oma rahakotti tuulutama.