Suvine pandipakendite seadus tabab joogiimportööride Achilleuse kanda
See, et 1. augustist kohustuslik ülekleepimine eeldab uute pappkastide tellimist ning teistkordset pakendamist, on vaid üks importööride hädadest. Valior on välja arvutanud, et jõustuv suvine seadusemuudatus tähendaks Eesti suurele alkoholiimportöörile kuni kolmveerand miljoni kroonist lisakulu. Tarbijale tähendaks see väiksemat sortimenti või kallimat letihinda, mis riiki toojale tähendaks omakorda konkurentsis kukkumist võrreldes kohaliku tootjaga.
Pisiasjad määravad
Kõik saab, nagu alati, alguse pisiasjadest. Üks uus kast maksab kuni neli krooni ehk 20 senti per pakkeühik. Seoses algava kleepimisega on importöörid sunnitud pikendama ?puhveraega? laos, kus toode peab piisava ajavaruga ootel olema. Ühe euro-aluse laos hoidmine maksab kuus keskmiselt 200 krooni. Arvestusega, et seal peal on 1500 ühikut, siis tähendab varem kohaletoomine 20 senti lisakulu.
Pandipakendi tähistusega kleepsu tellib monopoolselt Eesti Pandipakend (EPP). Lisaks 5-sendisele kleepsule tuleb see ka peale kleepida. Toiduseaduse järgi peavad importöörid osa tooteid üle kleepima. Ühele kleepsule infot koondada ei tohi, mistõttu tuleb teha mitu kleepimist.
Osa toodete kuju ja siltide tõttu on tühja koha leidmine paras kunsttükk. Universaalset masinat, mis suudaks käidelda erinevaid pakendeid, pole olemas. 1500 pudelit päevas märgistada suutev kleepija küsib kuus 5000 krooni palka. Seega lisandub toote omahinnale 20 senti. Mullu suvel müüs Valior üle 800 000 ühiku pandipakendi alla kuuluvaid tooteid. Kleepijad vajavad ka tööpinda, mida jällegi tuleb juurde rentida.
Kokku tõuseb pudeli omahind vähemalt kümme protsenti. Mida odavam jook, seda enam: veemüük tõotab ühekorraga konkurentsist välja kukkuda.
Seadusemuudatus tabab otse Achilleuse kanda: algab suve keskel ehk õllemüügi tipphooajal. Tegelikult on importöörid päris pahased. Suurima alkoholiimportööri, V&S Eesti AS-i juhatuse esimees Margus Teemant toetab üleminekuaja pikendamist ja leiab, et pandipurkide-pudelite puhul ei tohiks tegu olla monopoolselt teenust müüva ettevõttega. ?Nii nagu papp-pakendite ehk jäätmetega tegeleval Eesti Pakendiringlusel on konkurendiks Eesti Taaskasutusorganisatsioon, võiks ka EPP-l konkurent olla,? sõnab ta.
Kodused importijad
Kuigi ametlikult omavad kevadel loodud monopoolset Eesti Pandipakendit õlletootjate liit, kaupmeeste liit, karastusjoogi tootjate liit ning karastusjoogi ja õlle importööride liit, kuulub Pandipakend puhtalt eestimaistele tootjatele. Importööride liidus on tänase seisuga kirjas ainult Saku Õlletehas, kes impordib Carlsbergi, üht Eestis enim ostetud välisõlut.
Ka saavad kodumaised tootjad aprillis kinnitatud kolmekuisele üleminekuajale suvel palju paremini reageerida: nad ladustavad ja kleebivad kohapeal, mistõttu kulutused tulevad väiksemad ja reaktsiooniaeg kiirem. Kaks suurt Eesti tootjat teatasid juba mõni päev pärast seaduse jõustumist aprillis, et on pandipakendimärgiga tootmiseks valmis.
Samas opereerivad välismaised suurtoojad tavaliselt suurte kogustega. Spetsiifiliste siltidega väikepartiide valmistamist Eesti kääbusostjale loetakse mõttetuks lisakuluks. Eesti ostukogus tähendab maailma mastaabis tegija tootmisliinile tööd alla ühe minuti. Teine suurtootja nõustus uute siltidega tootma, kui partii algab 135 000 pudelist.
Keegi teeb külma?
Niisuguse väite peale, nagu teeksid Eesti tootjad sissevedajatele kuidagi külma, lähevad esimesed suisa põlema. Saku Õlletehas kirjeldab, kuidas juba varakult tuli tulevaseks muudatuseks valmistama hakata. Pandipakendisse ja kokkupressimisjaama ehitusse investeerisid Saku, A. le Coq ja Coca Cola Joogid kokku 30 miljonit krooni. Ikka selleks, et pandipakendile üleminek viimase hetke peale ei jääks.
Kaupmeeste ning karastusjookide ja õlle importööride liidud tegid keskkonnaministrile ettepaneku muuta pakendiseadust nii, et see jõustuks 1. augusti asemel oktoobrist. ?Arvestades, et keskkonnaminister kehtestas tagatisraha suuruse märgid alles 20. aprillist ning arvestades, et praegusel kõrghooajal on pakendite tarneaeg neli kuud,? põhjendab importööridelt volituse saanud Saku Õlletehase nõukogu liikme Cardo Remmeli allkirjaga kiri.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ei näe põhjust, miks mitte aega pikendada. Ajapikendus eeldaks pakendiseaduse muutmist.
Kronoloogia 2005
?? 20. aprill: keskkonnaminister kehtestab pakendiseadusega ette nähtud tagatisraha suuruse märgid
?? 1. mai: pakendite tagasivõtmise kohustus rakendub plastikust, metallist ja klaasist joogipakenditele. Joogipakendite tagatisraha süsteem lisab õlle, lahja alkoholi, vee, karastusjookide, mahlade ja mahlakontsentraatide hinnale pandi summa kas 50 senti või 1 kroon olenevalt taarast.
?? 1. august: keelatud on kauba müük pakendites, millele on kehtestatud tagatisraha, kuid puudub nõuetekohane märgistus.
?? 1. oktoober: ettepanek alustada pandipakendi seaduse kohaldamisega alles sellest kuupäevast.
