Suvise solvumise ja leppimise lõpptulemus. Balti riigid saavutasid elektrikaubanduse kokkuleppe

 (47)
President Kersti Kaljulaid kohtus täna Leedu riigipea Gitanas Nausedaga.
President Kersti Kaljulaid kohtus täna Leedu riigipea Gitanas Nausedaga.Foto: Mattias Tammet/presidendi kantselei

Eesti, Läti ja Leedu energeetika eest vastutavad ministeeriumid saavutasid eile kokkuleppe kolmandate riikidega toimuva elektrikaubanduse toimimises pärast Valgevene tuumajaama käivitamist.

„Meile on oluline, et kokkuleppes sisalduvad Eestile olulised teemad - ühine taristu kasutamise tariif ja kaubandusvõimsuste vähenemine kolmandate riikidega. Saavutatud kokkulepe neid elemente sisaldab, parandades ka meie elektritootjate turupositsiooni ning väljavaateid," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütles, et Eesti on kogu läbirääkimiste vältel olnud lahenduste otsimisele orienteeritud. „Meie jaoks on oluline nii turuosaliste võrdne kohtlemine, piisavalt maandatud riskid seoses varustuskindlusega kui investeerimiskindluse parandamine Balti elektriturul," lisas Tatar.

Kokkuleppega lakkab elektrikaubandus Valgevenega pärast sealse tuumajaama käivitumist ja selleks rakendatakse elektri päritolu tunnistuste süsteem. Vähendatud mahus suunatakse elektrikaubandus Vene-Läti ristlõikele, kasutades selleks võimsusi, mis jäävad üle Balti riikide sisesest kaubandusest. Kaliningradi ja Leedu vahel jätkub elektrikaubandus senises mahtus.

Kokku lepiti ka ühise taristu kasutamise tariifi kehtestamine, mida tehakse niipea, kui Lätis ja Leedus on vastu võetud seda võimaldavad seadused 2021. aasta esimese kvartali lõpus. Eesti seadused võimaldavad kehtestamist juba praegu.

Saavutatud kokkuleppega väheneb Baltimaade ja kolmandate riikide kaubandus hinnanguliselt poole võrra. Uus kolmepoolne kaubandusvõimsuste arvutamise metoodika edastatakse energiaturu regulaatoritele (Eesti puhul on selleks Konkurentsiamet) selle nädala lõpus, peale mida on metoodika kättesaadav ka Balti elektrituru osalistele. Uus kokkulepe kehtib Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimiseni 2025. aasta lõpus.

Suvine Leedu-Eesti saaga

Juuni lõpus pidi Kuressaares toimuma Eesti, Läti ja Leedu presidentide iga-aastane kohtumine, kuid Leedu riigipea Gitanas Nausėda otsustas viimasel hetkel siseriiklikel põhjustel koju jääda.

Hiljem selgus põhjus. Leedu Delfi teatel oli see lihtne: ei ole jõutud kolmepoolsele kokkuleppele Valgevene tuumajaamast elektri ostmata jätmise kohta.

Augustis külastas meie president Leedut. President Kaljulaidi välisnõuniku sõnul tuli Leedu visiidi ja president Gitanas Nausedaga kohtumise initsiatiiv leedukatelt, et "tekkinud olukord selgeks rääkida".

Presidendi välisnõuniku Lauri Kuusingu selgituste kohaselt ongi kohtumine selleks, et "tekkinud olukord sirgeks rääkida", millega Kuusing ilmselgelt viitas varasuvisele intsidendile.

"Diplomaatias on rääkimine alati tulemuslikum kui solvumine, ja seda joont on president Kaljulaid hoidnud kogu oma senise ametiaja jooksul. Meie eesmärk on Balti koostööd jätkuvalt edendada ja hoida suhteid mitte üksnes töiste, vaid ka sõbralike ja sisukatena," kinnitas Kuusing.

Ehitatav Astravjetsi tuumajaam Valgevenes asub Leedu piiri ja pealinna Vilniuse läheduses ning Leedu peab seda ohuks oma julgeolekule, mistõttu taotleb, et Balti riigid võtaksid vastu ühise otsuse sealt elektrit mitte osta.