Sellist asjade käiku toetas 58,2 protsenti rahvaküsitlusel osalenutetest.

Šveitsi initsiatiiv on sarnane mujalgi Euroopas levinule, mille põhjustas Jaapani Fukushima katastroof 2011. aastal. Saksamaa plaanib loobuda tuumaenergia tootmisest 2022. aastal, Austria on selle keelanud juba aastakümneid tagasi.

Šveitsi energeetikaminister Doris Leuthard võttis rahvahääletuse küsimuse kokku sedasi, et rahvas tahab uut energiapoliitikat ja ei soovi enam uusi tuumaelektrijaamu. Seadus peaks toetama kohaliku taastuvenergiat tootmist, vähendades Šveitsi sõltuvust fossiilsetest kütustest ja sõltuvust välismaistest tarnijatest.

Šveitsis on viis tuumaeleketrijaama. Nendest esimene suletaks plaanide kohaselt 2019. aastal. Teistel lastakse elektrit toota seni kuni nad vastavad turvastandarditele.

Leuthald ütles, et uus energiaseadus läheb maksma keskmisele perele maksma täiendavalt 41 franki aastas, mis kulub kõrgemale võrgutasule, mida kasutatakse taastuvenergia subsiidiumiteks.

Seaduse kriitikud on väitnud, et see läheb perele aastal maksma lisaks 3200 franki. Lisaks tähendab suurem tuule- ja päikeseenergia kasutus suuremat sõltuvust importelektrist. Mullu importis Šveits rohkem elektrit kui eksportis.

Praegu moodustab Šveitsis päikese- ja tuuleenergia tootmine vähem kui viis protsenti kogu Šveitsi elektritoodangust. 60 protsenti elektrist on hüdroenergia ja 35 protsenti tuumaenergia.

Ühtlasi soovitakse seadusega subsideerida hüdroenergiat, kui nende kulud ületavad Euroopa hulgihindu.