„Aasta alguses on sularaha nõudlus kasvanud,“ ütles Šveitsi suurpanga Credit Suisse’i analüütik Maxime Botteron.

Eelmise aasta lõpust on 1000frangiste rahatähtede hulk märtsi lõpuks kasvanud 8%, 41,3 miljardile frangile. See on selge indikaator, et hoiustajad eelistavad kuhjata sularaha, kuna nii suure nominaaliga pangatähti on üsna ebamugav poes ostlemisel kasutada.

Alates 15. jaanuarist peavad pangad ja teised kunded maksma 0,75% raha arvelduskontol hoidmise eest keskpangas. Pangad on osaliselt kehtestanud negatiivse intressi ka varakatelt klientidele, kes hoiavad pangad arvelduskontodel liiga palju raha (üle miljoni frangi). Kes võtavad sularaha pangast arvelduskontolt välja, pääsevad negatiivsest intressist.

„Sularaha kokku kuhjamisel on keskpanga poolt vaadates kaks negatiivset mõju,“ ütles ekspert. Negatiivsete intressimääradega muudetakse frank ebaatraktiivseks. Teiseks ohustaks massiline raha väljavõtt pangandussüsteemi stabiilsust, ütles Botteron. Kui kunded võtavad sularahas arvelduskontodel oleva raha välja, vähenevad hoiused, mille arvelt väljaantud laene refinantseerida.

„Senine sularaha kokku kuhjamine on alles tagasihoidlik, et ohustada pangandussüsteemi,“ ütles ta.