Kumbki ei taha alla anda, kuid mõlemad sinna laotusesse lihtsalt ei mahu. Isegi väga sagedasel reisijal on raske teineteisest eraldada kahte Euroopa võistlevat lennufirmat, milleks on Austrian Airlines ja Swiss International Air Lines. Mõlemad pärinevad Euroopa südames asuvast väikeriigist, kumbki peab oma riigi väiksuse pärast võistlema välisfirmadega.

Panuse on nad teinud põhiliselt äriklassi reisijatele ning peavad nüüd tahes või tahtmata jagama ka sarnast turustuspoliitikat. Väikese lennufirmana on teenuse eest makstav hind neile väga tähtis, kuid samal ajal peab jälgima, et ei saaks kannatada teeninduse tase ja usaldusväärsus ? see, mida nende kliendid tähtsaks peavad.

Sarnased mured

Kummalisel kombel on nende kahe firma lennukid isegi väliselt sarnased, sest tunnusmärgid on mõlemal lahendatud punastes ja valgetes toonides.

Sarnased on neil ka mured ? Euroopa lennundusturul, kus valitsevad ühelt poolt suured lennufirmad, teisalt odavlennufirmad, on just keskmise suurusega ettevõtted nagu Swiss ja Austrian peksupoisi osas. Seda sellepärast, et suured lennufirmad napsavad neilt nina eest keskklassi reisijaid, samal ajal kui paljud kliendid otsustavad odavlennufirmade kasuks.

Tegelikult on eri suurusega lennufirmade vahel juba ammu sõda käinud. Mõned, nagu Hispaania Iberia, on sellega harjunud ning oma strateegia aastate jooksul selle järgi kujundanud. Teised, näiteks SAS, kärbivad tööjõukulusid ning loodavad ellu jääda.

Mis teeb Austriani ja Swissi teiste omataoliste seas nii eriliseks, on nende tohutu sarnasus kõiges ? lennukite suuruses, teeninduskultuuris ning turustustaktikas. Samal ajal teevad mõlemad firmad pingutusi olemaks kaugemas perspektiivis täiesti erinevad. Ainult ühel neist on võimalik ellu jääda, sest kliente lihtsalt ei jätku.

Mõlemad firmad on kasutanud viimastel aastatel drastilisi võtteid kulude kokkuhoiul. Austrian Airlines oma 7200 töötaja ning 88 lennukiga on alates 2001. aastast suutnud viie protsendi võrra kulusid kärpida. Swissil on olnud veelgi raskemad ajad. Täielik kokkuvarisemine 2001. aasta oktoobris ja sellele järgnenud vaevaline uuestisünd, ligi 3000 töötaja koondamine 2003. aastal ? see kõik on olnud ränk ja vaevaline.

Austria võit?

Mõlemad firmad on välja mõelnud kõikvõimalikke meetodeid, kuidas tööd produktiivsemaks muuta. Näiteks alternatiivsed müügikanalid, elektroonilise piletimüügisüsteemi kasutuselevõtt paberitöö kärpimiseks, komisjonitasud reisiagentuuridele. Kõva tööd on tehtud reisimarsruutide väljatöötamisel, et muuta lennud ökonoomsemaks ning pakkuda võimalusi sellistele piirkondadele, kus neid seni ei jätkunud. Seda eriti Kesk- ja Ida-Euroopas.

Võrdsetest pingutustest hoolimata tundub Austrian Airlinesi tulevik veidi helgem olevat kui tema võistlejal. Austerlased on ära tabanud, et väikesel firmal on karmi konkurentsi tingimustes raske ellu jääda ning sidunud end Star Alliance ühenduse kaudu suurematega. Šveitslased püüavad uhkelt ise toime tulla. Ülejäänud maailm vaatab nende heitlust huviga pealt.

Austrian Airlines Eestist läinud

?? Austrian Airlines lendas 1997. aasta lõpust kuni 2003. aasta maini Tallinna?Viin liinil 50-kohalise Embraer-tüüpi lennukiga.

?? Liini opereeris Austrian Airlinesi tütarfirma Tyrolian Airlines.

?? Eesti koostööpartneritele teatasid austerlased, et katkestavad Tallinnast Viini lendamise alates aprilli lõpust 2003 kuni kolmeks kuuks.

?? Rohkem otselende Tallinna ja Viini vahel ei ole siiani olnud.