Sven Mikser: ei maksa alahinnata Venemaa suutlikkust sanktsioonide mõju taluda
Putini vastusanktsioonidel on kaks peamist eesmärki: kinnistada kodumaal "jõulise liidri" kuvandit ja näidata Venemaa elanikele, et tal on hoovad Euroopa ja Ameerika karistamiseks. Teiseks soovib Putin lõhestada "vastasleeri" ja murendada Euroopa riikide üksmeelt, märgib oma arvamusloos kaitseminister Sven Mikser.
Euroopa Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja Putini välja kuulutatud vastusanktsioonide mõju Eestile ja Euroopale on täna raske täiel määral hinnata, kuna Putini dekreet on võrdlemisi üldine ja hetkel on veel ebaselge, millises mahus, millistele kaubagruppidele ja millistele riikidele Kremli poolt sisse viidavad piirangud ja keelud täpselt laienevad.
On täiesti selge, et nii Venemaale kehtestatud sanktsioonid kui ka Kremli vastusanktsioonid omavad Venemaa majandusele suuremat ja pikaajalisemat mõju kui Lääneriikidele. Seda ühelt poolt tänu Vene majanduse monofunktsionaalsusele ja struktuursele haprusele, teisalt aga põhjusel, et Venemaal on näiteks põllumajandustoodangu suuremahulise importijana keeruline Euroopa Liitu teiste tarnijatega asendada. Nii võib eeldada, et sanktsioonide vahetut ja kohest mõju tunnevad enim Vene tarbijad, keda võib ähvardada teatud kaupade defitsiit ja/või hinnatõus.
Ei maksa alahinnata Venemaa lühiajalist suutlikkust sanktsioonide mõju taluda. Kui demokraatlikes riikides on rahvas poliitiliste juhtide tööandjaks, siis Putini-Venemaal näevad valitsejad rahvast pigem võimu alamatena, kelle nurinat võib eirata. Seda vähemalt seni, kuni inimesed süüdistavad oma hädades rohkem Lääneriike kui oma riigi juhte. Putin näib täna uskuvat - ja senise kogemuse põhjal põhjusega - et teatud aja jooksul saab leiba edukalt propagandaga asendada.
Putinil paistab vastusanktsioone kehtestades olevat vähemalt kaks eesmärki. Esiteks kinnistada kodumaal "jõulise liidri" kuvandit ja näidata Venemaa elanikele, et ka temal on olemas hoovad Euroopa ja Ameerika karistamiseks. Teiseks soovib ta, nagu tihti varemgi, lõhestada "vastasleeri" ja murendada Euroopa riikide üksmeelt.
Ei ole saladus, et kui Kesk- ja Ida-Euroopa riigid tajuvad Ukraina-vastases agressioonis selget ja vahetut, isegi eksistentsiaalset ohtu ka oma julgeolekule, siis mõned lõunapoolsed maad nägid kuni Malaisia reisilennuki allatulistamiseni Ukraina kriisis pigem tülikat irritanti, teemat, mis tuleks võimalikult kiiresti "laualt ära" saada. Võib öelda, et lennukatastroof on, omal kurval moel, toonud vähemalt ajutise mõistmise, et Kremli provokatiivse ja agressiivse poliitika mõju ulatub Ukrainast palju kaugemale.
Kui Putini lähikondlased ja ka Venemaa tavakodanikud sanktsioonide mõju pikema aja jooksul omal nahal tunnevad, siis peaks Putini jaoks muutuma üha keerulisemaks säilitada avaliku arvamuse massiivset toetust senisele avantüristlikule kursile. See võiks tuua Venemaa rahvusvahelises käitumises kauaoodatud muutuse. On väga oluline, et Euroopa ja Ameerika suudaksid selle hetkeni säilitada kindlat meelt ja ühtset joont.
On selge, et mõned Eesti ettevõtjad võivad sanktsioonide tõttu kahju kanda. Samas peaks igale tõsiseltvõetavale ettevõtjale ammu-ammu selge olema, et Venemaal äri ajades tuleb alati arvestada võimalusega, et kraanid ja kanalid poliitilistel põhjustel äkitselt kinni keeratakse. Kindlasti ei peaks Eesti riik mõne riske valesti hinnanud ettevõtja meeleheaks aitama Putinil naaberriigi vastu suunatud sõjalisest avantüürist karistamatult pääseda. See oleks vastustundetu, halvimal juhul isegi enesehävituslik käitumine. Meie eesmärk on hoida Euroopa Liidu ühtset ja tugevat survet Kremlile.
Kindlasti on Venemaa ka tulevikus suur ja võimalusi pakkuv turg, aga tolle riigi poliitilist ebastabiilsust ja sealsete arengute ennustamatust arvestades tuleks ettevõtjatel Venemaal tegutsedes riske väga hoolikalt hinnata ja hajutada. Tänagi ei peaks Venemaale eksportivad ettevõtjad eeldama olukorra kiiret "normaliseerumist", vaid otsima aktiivselt alternatiivseid turge.
