Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal räägib, et paksunahaliste maja on ehitatud 20 aastat tagasi ja elevantide, ninasarvikute ja jõehobude pidamise rahvusvaheliselt tunnustatud tehnoloogiad on selle ajaga muutunud. "Meie aafrika elevantide, teravmokk-ninasarvikute ja kääbusjõehobude elutingimused paranevad märgatavalt. Hoone saab paremini sooja ja niiskust pidavamaks, samuti leevendub loomaaialoomade põhiprobleem - neil tekib võimalus rohkem aega viita." Tulevikus kavandatakse paksunahaliste majaga algavasse loomaaia kagunurka rajada ka afrikaaniumi ülejäänud osa, savann kaelkirjakutele, antiloopidele, sebradele, jaanalindudele, lubab Kaal.


Sweco Projekti projektijuht Jaak-Hillar Hannus kinnitab, et projekteerija peab arvestama loomade vajadustega ja see on teistmoodi sisuga töö. "Teeme palju elamuid ja tööstushooneid, kuid loomade puhul peame lisaks teadma ja arvestama nende käitumise eripäraga hoone konstruktsioonide juures. Olles osalenud elevantide osa rekonstrueerimisprojekti loomisel, võin küll öelda, et elevante tunnen nüüdsest paremini," räägib Hannus.


Sweco Projekt lõpetab projekteerimise 2009. aasta märtsi lõpuks. Hetkel käib afrikaaniumi elevantide osa rekonstrueerimine ning kui loomaaed saab selleks raha, siis asutakse rekonstrueerima ülejäänud paksunahalistele mõeldud osa.


Rekonstrueeritava paksunahaliste maja elevantide osa on projekteerinud Sweco Projekti eelkäija Eesti Projekt koostöös Tallinna Loomaaia spetsidega.


Sweco Projekt on Eesti suurim ehituslik-arhitektuurse, tehnoloogilise ja keskkonnakaitselise projekteerimise valdkonnas tegutsev firma, mis annab tööd 180 projekteerijale. Ettevõte kuulub Skandinaavia ja Ida-Euroopa suurimasse, 5500 töötajaga projekteerimiskontserni Sweco AB.