Swedanki analüütik: palgatöötajate reaalne ostujõud kerkib oluliselt aeglasemalt kui eelmisel aastal
Kiire palgakasv survestab eelkõige eksportööre, kes peavad välisturgudel teiste ettevõtetega konkureerima, kus tööjõukulud nii kiiresti kasvanud ei ole kui Eestis. Siseturul tegutsevate ettevõtete jaoks tähendavad kõrgemad palgad ühtlasi suuremat nõudlust ja neil on seetõttu kõrgemate tööjõukulude ülekandmine toote või teenuse lõpphinda lihtsam, tõdeb Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik tänast esimese kvartali palgatõusu statistikat kommenteerides.
Kiire palgakasv jätkub
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2019. aasta esimeses kvartalis 1341 euroni, kerkides aastaga 8 protsenti. Palgad tõusid peaaegu kõikidel tegevusaladel. Suurematest majandusharudest oli palgakasv kiirem ehituses, kus töömahud on viimastel aastatel kiiresti kerkinud. Tänu suurematele preemiatele möödus energeetika valdkond IT-st ja tõusis keskmise palga edetabelis finantssektori järel teisele kohale.
Palgad tõusevad kiiresti kõikidel palgatasemetel. Viimastel aastatel on palgad kasvanud kiiremini just palgaskaala alumises otsas. Selle tõttu on palgaerinevused Eestis aastate jooksul vähenenud. Erandiks oli eelmine aasta, mil madalamate brutopalkade kasvutempo aeglustus tulumaksureformi tõttu. Sellel aastal on madalamate palkade kasv aga taastunud.
Tarbimine kasvab sissetulekutega samas mahus
Keskmine netokuupalk tõusis esimeses kvartalis 6%. Jaemüük kasvas palgaga samas tempos. Tarbimist toetas kevadkuudel lisaks sissetulekute tõusule enammakstud tulumaksu tagastus. Autosid ostetakse endiselt üsna hoogsalt. Autoliisingute jääk oli aprillis viiendiku võrra suurem kui aasta varem. Kinnisvaraturg on samas üsna rahulik. Korterite ostu-müügitehingute arv ning korterite keskmine ja mediaanhind kasvavad tagasihoidlikult. Korterite ostu-müügitehingute käive suurenes nelja kuu jooksul aastatagusega võrreldes 6%.
Säästud on kasvanud, aga paljudel peredel on rahavaru ikka liiga väike
Palgatöötajate reaalne ostujõud endiselt kerkib, aga oluliselt aeglasemalt kui eelmisel aastal. Hindadega korrigeeritud keskmine netopalk tõusis esimeses kvartalis umbes 4%. Kiire palgakasv ja sotsiaaltoetuste tõus on tugevdanud majapidamiste finantsseisu. Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on parem kui iial varem, ületades oluliselt eelmise majandusbuumi aegset taset.
Veidi üle polte peredest suudavad Konjunktuuriinstituudi andmetel säästa. Majapidamiste hoiused on aastaga kasvanud kümnendiku võrra. Samas on hoiused siiski väga ebaühtlaselt jaotunud ja paljudel peredel on sääste liiga vähe. Eesti Panga andmetel on viiendikul leibkondadest sääste alla saja euro.
Palgakasv püsib sel aastal kiire
Töötajad tunnevad ennast tööturul võrdlemisi kindlalt. Täitmata ametikohtade arv ja töötaja algatusel töölt lahkunute hulk on endiselt kõrged. Lisaks tööjõupuudusele toetab palgakasvu alampalga tõus. 2019. aastal tõsteti nii miinimumpalka kui pensione 8%. Keskmise brutokuupalga kasv peaks Swedbanki hinnangul küündima sel aastal 7 protsendini.
Kiire palgakasv survestab eelkõige eksportööre
Esimese kvartali majanduskasv oli ilmselt veel üsna tugev. Eksport, tööstus ja jaemüük näitasid soliidset kasvu. Vaid ehituse panus majanduskasvu oli ilmselt varasemast väiksem.
Aasta teisel poolel peaks aga ülemaailmse majanduskliima jahenemine ka Eestisse jõudma. Kas see mõjutab ka palga kasvutempot, saame näha ilmselt järgmisel aastal.
Kiire palgakasv survestab eelkõige eksportööre, kes peavad välisturgudel teiste ettevõtetega konkureerima, kus tööjõukulud nii kiiresti kasvanud ei ole kui Eestis. Eesti eksportivate ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele on eelmise aasta teisest poolest alates kehvemaks muutunud. Siseturul tegutsevate ettevõtete jaoks tähendavad kõrgemad palgad ühtlasi suuremat nõudlust ja neil on seetõttu kõrgemate tööjõukulude ülekandmine toote või teenuse lõpphinda lihtsam.
