Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Koit Semjonov lükkas ümber tema sõnul linnalegendina ringi käiva arvamuse, et “pank ei anna laenu”.“See on poolik tõde, me kindlasti tegeleme eraisikute finantseerimisega. Me anname kodude soetamiseks laenu, kuid lihtsalt laenu väljastamise tingimused on natuke muutunud, need tingimused on muutunud karmimaks.“Laenu võtavad ja saavad eelkõige kliendid, kelle sissetulek on tavakliendiga võrreldes kõrgem.

“Me tegelikult oleme väga huvitatud, et tugevad, hästi palka saavad kliendid tuleksid meie juurde jutule, et me tahame kodu soetamiseks laenu saada. Meie uksed on kõik lahti selleks,” sõnas Semjonov, kelle sõnul tahab pank kindel olla, et klient suudab oma kohustusi täita.“Lihtsalt erinevus on see, et kui tippaegadel 2007-2006 olid laenumarginaalid 0,6 ja 0,7 protsenti ja oli ka euribor natuke kõrgem, siis täna on nii, et meie väljastatava kodulaenu marginaal hakkab 1,95 protsendist.

Teistpidi on aga euribori tasand täna viimase viie aasta madalaim — 1,47… Kui kõik need kokku lüüa, siis krediidikulukuses väga suurt erinevust ei ole,” ütles Järve. “On lihtsalt see oht, et kuidas euribor lähitulevikus liigub.“ Euribori suurt tõusu lähiajal analüütikud aga ei ennusta.Maksekoormus ja tähtajapikkus on Semjonovi sõnul varasemaga võrreldes üsna sarnased.Eluaseme ostude arv on tunduvalt kahanenud.

Kui kinnisvarabuumi tipphetkedel tehti Tallinnas ühe nädala jooksul 1200 tehingut, siis praegu on tehingute arv kahanenud 300 tehinguni. Kui aasta algus on traditsiooniliselt tehingutevaesem ja tehingute arv peaks kevade saabudes kasvama, siis sel aastal on näha, et võrreldes märtsiga on tehingute arv hoopis kahanenud. Mais oli aga viiendiku võrra vähem tehinguid kui aprillis.

“Kinnisvarahinnad on nii all, et tekib ühtpidi ahvatlus hakata kinnisvara soetama. Teiselt poolt on ebakindlus — kas võtta laenu või mitte, otsuseid lükatakse edasi, kuigi ruutmeetri hind seda võiks soosida,” ütles Semjonov. Kuigi euribori kukkumine on toonud laenuintressi alla, on kõikides pankades uute eluasemelaenude väljastamine oluliselt kukkunud.

Makseraskustes kliente 2,5%

Swedbankil on kokku 78 000 klienti, kellest probleeme on umbes paaril tuhandel. Neist tuhandele kliendile on pank pakkunud maksepuhkust ja ülejäänutega käivad sobiva lahenduse otsimiseks läbirääkimised. Keskmine maksepuhkus on 3-6 kuud.Maksepuhkuse võtmisel peab arvestama, et lepingutingimused muutuvad ning kuna klient muutub panga silmis “riskantsemaks”, siis tõuseb ka laenuintressi marginaal, mis pikas perspektiivis tähendab pangale makstavaid tuhandeid lisakroone.

Samas on Swedbank näiteks vähendatud makseraskustes klientide lepingute ümbervormistamise tasusid või ajatanud neid.Raskustes klientide arv aga kasvab jätkuvalt. Semjonov toonitas, et makseraskuste tekkimisel tuleks kindlasti pangaga ühendust võtta. Kuid kui sarnaseid üleskutseid on varemgi olnud, siis nüüdseks on pank asunud ka ise enne suuremate probleemide tekkimist klientidega ühendust otsima.

Pank muretseb töötuse pärast

“Meie väga suur murekoht on töötus,” ütles Semjonov. Käesoleval aastal ootab Swedbank kahte maksejõuetuse kasvu perioodi. Neist esimene on suvine puhkuste aeg, kus inimesed saavad ühe palga enne puhkust kätte ning kuna raha on kiire kuluma, siis järgmisel kuul võivad nad sattuda raskustesse.“Me arvame, et suve teine pool-sügisel on töötuse suurenemine juba reaalselt tunnetatav,” sõnas Semjonov.

Tema sõnul on paljud inimesed kogunud säästusid ning töötuks jäämine ei tähenda automaatselt võlgu jäämist. “Kuid me siiski juba tunneme, et ajalise nihkega jõuab töötus meie lauale.” “Esimene, milles järele antakse, on tarbimislaenud. Viimane, milles järele antakse, on kodulaenud ja autoliising,” selgitas Semjonov.Intressimarginaalidest rääkides ütles Semjonov, et nende tõstmiseks peab põhjus.

“Tavatingimustes me marginaali siiski ei tõsta, kui on lihtsamad lepingutingimuste muudatused — kas muudame maksekuupäeva, tagastatakse laenusumma osaliselt ennetähtaegselt tagasi või lühendatakse laenu lõpptähtaega. Samuti lapse sünniga seotud maksepuhkuse ajal.” “Kui me tõstame marginaali, siis see samm, millega me marginaali tõstame on minimaalne. Sammu pikkus on tavapäraselt pool protsenti,” sõnas ta. Intressimarginaali muudetakse siis, kui kliendiga seotud risk muutub oluliselt suuremaks.

See juhtub siis, kui klient jääb võlgu, kui võlg ei ole enam ajutise, vaid alalise iseloomuga.Tagatiste sundmüüki niisama kergelt ette ei võeta, kinnitasid Swedbanki spetsialistid. “Võib tekkida olukord, kus tagatiseks antud kinnisvara tänaste turutingimuste juures ei kata enam laenujääki. Samuti ei ole võimalik laenule juurde võtta garanteerivaid kaastaotlejaid,” ütles Semjonov.Kui klient maksab laenu korrektselt, siis ei ole pangal põhjust lisatagatist küsida.

“Me võime lisatagatist küsida, kui vara turuväärtus ei vasta enam nõuetele, see on oluliselt vähenenud ja võib tekkida oht, et laen võib jääda tagamata.“Lisatagatist küsib pank enamasti siis, kui kliendi maksevõime on nõrgenenud, klient jääb võlgu ning ei täida lepingutingimusi.

114 kodu tänavu sundmüügis

Semjonov kinnitas, et pank ei võta inimeste kodusid niisama lihtsalt ära. Ta tõi välja, et 2008. aastal andis Swedbank kohtutäituritele 200 nõuet, kus tagatis läks sundtäitmisele. Käesoleva aasta viie kuuga on kohtutäiturid sundmüüki pannud 114 kodu. Semjonovi sõnul ei saadud nendel juhtudel laenuvõtjaga kokkuleppele ja kliendid ei olnud nõus koos lahendusi leidma.

“Meil on 78 000 kodulaenuklienti ja nendest 114 on siis need kliendid, kellega me ei ole saanud kokkuleppele,” ütles Semjonov, nimetades seda arvu marginaalseks.Swedbanki eraisikute võlahalduse osakonna juhataja Raul Järve ütles, et tihti on eluaseme tagatiseks oma eluaseme andnud näiteks laenuvõtja vanemad. “Me tõepoolest ei soovi seda olukorda, kui vanemad peavad oma laste kohustuste katteks varasid müüma. See on väga-väga äärmuslik juhtum.

Mida varem lahendused leiame, seda parem on.“Tihti on lahendused suunatud aja võitmisele. “Et kliendil oleks reaalselt võimalus panna rahamure korraks kõrvale ja tegeleda aktiivselt probleemi põhjusega, ehk siis otsida aktiivselt tööd või hakata ise ettevõtjaks või mida iganes ta teha saab, et mõne aja pärast olla taas maksejõuline.

“Semjonovi sõnul ei saa pank teisest küljest ohtu seada hoiustajate huve.“Meie sõnum on aga see, et meie põhitegevus ei ole kinnisvara müümine, kodude ära võtmine, vaid me soovime neid asju lahendada kliendiga laua taga kokku saades või telefoni teel.”