Kõige negatiivsemat mõju aga avaldab praegu majandusele nõrk sisenõudlus — hinnanguliselt väheneb selle maht kriisi vältel enam kui 30 protsenti. Samal ajal osutub netoekspordi panus SKP kasvule positiivseks.

“Nõrk sisenõudlus tähendab ka tagasihoidlikku importi, kuid koos nõudluse kasvuga maailmas hakkab selle aasta teises pooles eksport aegamööda suurenema. Seega kasvab sel ja tuleval aastal jooksevkonto ülejääk veelgi, 2011. aastal peaks ta aga stabiliseeruma ning sellele järgneb ülejäägi vähenemine,” rääkis Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri. Tema sõnul viitavad kasvavad säästud, madalad investeeringud ja tootmisvõimsuste ülejääk sellele, et nii sise- kui ka välisvõlg vähenevad.

Lauri hinnangul on praegu (september 2009) olemas võimalused selle aasta eelarve puudujääki piisavas ulatuses ohjata ning seega on säilinud võimalus ka euro kasutuselevõtuks 2011. aastal, kuigi säilib ka ebaõnnestumise oht.

Maris Lauri sõnul tuleb majanduslik kosumine aeglane ja seda mitmel põhjusel. Esiteks väga nõrk sisemine kindlustunne ja teiseks piirab kasvu kohandumise ulatus: kuigi erasektoris on suuremad muudatused tehtud, pole kohandumine seal veel lõppenud; lisaks on avalikus sektoris kohandumine jätkumas ja süvenemas.

Swedbanki analüütikute hinnangul väheneb töötajate arv, aga ka keskmine brutopalk praeguse kriisi ajal 10-12 protsenti ning töötuse määr ületab 2010. aastal 14 protsenti. Töötus võib hakata sügisel kasvama hooajaliste tööde lõppemise tõttu, kuid töötuse järsk suurenemine on vähetõenäoline.

Maris Lauri hinnangul tuleb kosumise protsess pikaajaline — tulenevalt maailmas ja Eestis toimuvatest arengutest jõuab Eesti majandus kriisieelsele tasemele mitte varem kui viie aasta pärast.