Eesti üksuse tegevuskasum enne provisjone oli III kvartalis 718 miljonit krooni (kahanemine võrreldes eelmise kvartaliga 2%) ja kvartali tulemuseks kujunes kasum 662 miljonit krooni (kolme kvartali kokkuvõttes kasum 498 miljonit krooni). Kõige olulisemat mõju kvartali tulemusele avaldas väiksema reservi moodustamine võimalike laenukahjumite katteks.

Panga potentsiaalsete laenukahjumite reserv vähenes.

„Seda võib piltlikult nimetada töörahu kvartaliks – ilma suuremate üllatusteta. Vähemalt selleks kvartaliks taastus suurel määral panga tavapärane rahulik tegevus, mida viimati nägime enne kriisi puhkemist,” rääkis Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.

Probleemsete laenude maht langes ja ettevõtete laenuportfelli kvaliteet on hakanud paranema. Taas on märgata nii era- kui ka ettevõtetest klientide ettevaatlikku huvi kasvu laenuvõtmise vastu. Siiski on uute laenude võtmine võrreldes laenude tagasimaksmisega vähem aktiivne. “Kliendid kaaluvad laenuvõtmise väga hoolikalt läbi, mis on igati mõistlik,” märkis Perens.

Eesti üksus suutis säilitada aasta esimel poolel saavutatud tulu-kulu suhet 0,36, mis on üks parimaid tasemeid läbi aegade.

Laenuportfelli vähenemine 2% võrra tuli peamiselt uute laenude võtmise jätkuvalt madalast tasemest. Siiski oli III kvartalis laenuturul märgata suuremat aktiivsust kui aasta alguses – see annab märku nii ettevõtete kui ka üksikisikute kindlustunde taastuma hakkamisest. Swedbanki turuosa laenuturul püsis kvartali lõpus 43% juures.

Hoiused vähenesid võrreldes möödunud kvartaliga 3% võrra (võrreldaval baasil), millega Swedbanki hoiuste turuosaks jäi 46%.

Tulud olid III kvartalis 1,12 miljardit krooni, kahanedes kvartaliga 2%. Tulude vähenemine tuli peamiselt finantstulu arvelt, mis oli seotud Private Debt Fund´i allahindlusega ligi 64 miljoni krooni ulatuses.

Puhas intressitulu moodustas 738 miljonit krooni. Positiivset mõju avaldas euro ja krooni intressimäärade ühtlustumine, kuid teiselt poolt mõjutas tulemust vähene laenuaktiivsus.

Probleemsed laenud (impaired loans) olid 30.septembri 2010 seisuga 8,8 miljardit krooni, võrreldes 9,4 miljardi krooniga 30. juunil 2010. Laenukahjumite reserv oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 5,5 miljardit krooni. Probleemsete laenude kahanemine just ettevõtete poolel peegeldab märke majandusolukorra stabiliseerumise kohta ning selles kvartalis vähenesid juba ka võimalike laenukahjumite katteks tehtavad reservid. Eraisikute laenuportfelli puhul avaldab endiselt mõju töötuse kõrge tase ning seetõttu võtab positiivse pöörde saabumine rohkem aega.

Tegevuskulud vähenesid kvartaliga 2% võrra 404 miljoni kroonini, seda peamiselt puhkuse perioodist tuleneva personalikulu languse tõttu. Kolmandas kvartalis kanti maha liisingu firmaväärtus 39 miljoni krooni ulatuses seoses liisingu ja autopargiga tegelevate tütarettevõtete ühendamisega, millest pank augustis teada andis.
ade Teabekeskus, mis loodi Swedbanki toetusel eelmise aasta lõpus.