Swedbank Eesti kvartalikahjum oli 129 miljonit
Swedbanki Eesti üksuse tegevuskasum enne provisjone oli 667 miljonit krooni, kvartalikahjumiks kujunes 129 miljonit krooni. Tulud kasvasid IV kvartalis kuue protsendi võrra 1,114 miljardi kroonini ja tegevuskulud vähenesid kahe protsendii võrra 447 miljoni kroonini. Klientide hoiused kasvasid kvartali jooksul viie protsendi võrra, laenuportfell vähenes kolme protsendi võrra.
“Aasta lõpus jätkusid majanduses samad trendid nagu III kvartalis. Ettevõtete puhul on stabiliseerumise märgid selgemalt näha, eraisikute puhul eeldab olukorra paranemine tööpuuduse vähenemist, mis saab toimuda vaid uute investeeringute toel,” rääkis Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.
“Inimesed on oma tarbimisharjumustes muutunud tagasihoidlikumaks ning kergekäelisi kulutusi ei tehta. Kui aga on vajadus eluaset vahetada ning pere sissetulekud pole oluliselt muutunud, vaadatakse pakkumiste osas ringi ning praegune hinnatase soosib kinnisvara soetamist,” kirjeldas ta. Teiselt poolt jätkab pank nende klientide nõustamist ja lahenduste otsimist, kelle sissetulekud on vähenenud ning kes on sattunud makseraskustesse.
Swedbanki Eesti üksuse neto laenukahjumid olid IV kvartalis 794 miljonit krooni. Probleemsed laenud (impaired loans) olid 31. detsembri 2009 seisuga 8315 miljonit krooni, võrreldes 3596 miljoni krooniga aasta tagasi. Probleemsete laenude osakaal laenuportfellis jäi IV kvartali lõpuks 6,57 protsenti juurde.
Kulud vähenesid IV kvartalis kaks protsenti. Muutunud majanduskeskkonnas kohanemiseks ette võetud tegevuste toel suutis Eesti üksus hoida tulu-kulu suhte jätkuvalt heal tasemel — 0,40. Kvartali jooksul tõusid aga üldisest majanduskeskkonnast lähtuvalt kulutused, mis on seotud probleemsete laenudega tegelemisega. Need kulutused on tingitud praegusest majandustsüklist ning vähenevad koos lahenduste väljatöötamise ja majanduse taastumisega.
2009. aasta IV kvartalis oli näha positiivseid märke Eesti majanduse aeglase taastumise kohta, mis on põhjustatud eelkõige välisnõudluse paranemisest, sisenõudlus püsib endiselt madalal.
Eesti on esitanud taotluse liituda eurotsooniga alates 2011. aastast ning Eesti Panga hinnangul on selle eelduseks olevate Maastrichti kriteeriumite täitmine realistlik. Euro kasutusele võtmine aitab suurendada stabiilsust Balti regioonis ja alandab Eesti riigiriski. Alanenud krooni intressimäärad peegeldavad juba praegu finantsturgude osaliste ootusi eurole ülemineku osas.
