Swedbank tõdeb ülevaates, et ühest küljest tugevneb euroala majandus järk-järgult ning see annab Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõunul aeglustab samal ajal Venemaa nõrgenemine meie lähiregiooni majanduste kasvu. „Soome majandus peaks sel aastal küll veidi kosuma, kuid sisemajanduse nõudluse kiiret paranemist oodata ei ole. Impordinõudlus paraneb tugevamalt vaid Rootsis, mis ei ole aga piisav Eesti ekspordikasvu kiireks taastumiseks. Lisaks pidurdavad nõrgem välisnõudlus ning Venemaa konfliktist tingitud suurem ebakindlus Eesti ettevõtete investeeringuid. Seetõttu korrigeerisime oma jaanuarikuist majanduskasvu prognoosi väiksemaks. Eesti majandus kasvab sel aastal 1,8 protsenti ning järgmisel aastal 3 protsenti,“ selgitas ta.

„Eelmise aasta keskpaigast kiiresti aeglustunud inflatsioon püsib lähikuudel madal, kuid hakkab peamiselt toiduainete hindade tugevama kasvu ning aasta lõpupoole kütusehindade languse taandumise mõjul kiirenema. Sel aastal aeglustub inflatsioon 1,3 protsendini, kuid kiireneb järgmisel aastal 2,5protsendini,“ märkis Mertsina.

Tema sõnul väheneb tööpuudus aegamööda ning ettevõtetel on jätkuvalt raskusi personali leidmisega. „See avaldab survet palkade tõstmiseks. Eelmisel aastal järsult kiirenenud palga nominaalkasv küll aeglustub, kuid palga reaalkasv püsib alaneva inflatsiooni toel sel aastal tugeva 5 protsendi lähedal. Järgmisel aastal palga reaalkasv aeglustub.“

Lisaks pidurdub rahvastiku vähenemisest ja elanike vanuselisest struktuurist tingituna tööhõive kasv, kodumajapidamiste kasutatava tulu kasv aeglustub ning see hakkab eratarbimist veidi kärpima. „Kuna koos aeglustuva tööhõive kasvuga majanduse reaalkasv kiireneb, tööjõu tootlikkus paraneb, mis toetab omakorda ettevõtete kasumite suurenemist,“ lisas Mertsina.