2011. aasta IV kvartalis teenis Swedbanki Eesti üksus 50,2 miljonit eurot kasumit. Jätkus laenukahjude eraldiste vähenemine ja kliendikeskse ärimudeli laiendamine, teatas Swedbank.

Eesti majanduse kasv on olnud jätkuv. Neljandas kvartalis kasvas Eesti SKP esialgsetel andmetel aastataguse ajaga võrreldes 4%. Majanduskasv tervikuna muutus laiapõhjalisemaks, olles siiski juhitud peamiselt ekspordist, kuna sisemaine tarbimine jääb lähemas tulevikus veel nõrgaks.

Neljanda kvartali majanduskasvu aeglustumine jätkub ka 2012. aastal – seda tulenevalt olukorrast euroalas ning selle majanduslike väljavaadete halvenemisest, mis avaldavad mõju ka Balti riikide ekspordile.

"Kriisijärgselt oli tegu esimese rahuliku aastaga. Majandusaktiivsus Eestis kasvas ning aasta oli hea nii pangandusele kui kogu Eesti majandusele," ütles Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.

"Oma mõju avaldas kindlasti euro tulek, millega seoses vähenesid näiteks nii meie teenustasud kui valuutatulud," lisas ta.

Swedbank Eesti üksuse kasum neljandas kvartalis oli 50,2 miljonit eurot, võrrelduna 46,2 miljoni euro suuruse kasumiga aasta tagasi. Kasum enne laenukahjumeid oli neljandas kvartalis 44,1 miljonit eurot, kahanedes 14% võrrelduna sama perioodiga aasta tagasi.

Laenud ja hoiused

Laenuportfelli kahanemist 7 protsenti võrreldes 2010. aasta lõpuga põhjustas peamiselt laenunõudluse vähenemine ja sellest tulenev portfelli amortisatsioon. Kõige enam vähenes ettevõtluslaenude, liisingu ja tarbimislaenude maht, kõige vähem muutus eluasemelaenude maht. Kasvav ebakindlus makrokeskkonnas ja välisnõudluse vähenemine on muutnud ka ettevõtted valivaks investeerimisotsuste tegemisel.

Deposiitide maht suurenes 2011. aastal 9 protsenti, seejuures kasvasid eraisikute hoiused ettevõtete hoiustest kiiremini. Swedbanki deposiitide turuosa suurenes detsembri lõpu seisuga 46,2 protsendini 45.1 protsendilt 2010. aasta lõpul. Laenude ja hoiuste suhtarv oli 117 protsenti (137% 2010. aasta lõpus).

Laenukvaliteet

2011. aastal vähendati laenukahjumite eraldisi 5,5 miljoni euro võrra, aasta varem suurenes eraldiste maht 103,7 miljonit eurot. Laenukvaliteedi paranemine sai alguse 2010. aasta kolmandas kvartalis ning jätkus läbi 2011. aasta. Aasta vältel probleemsete laenude mahu kahanemine jätkus, olles neljanda kvartali lõpus 406 miljonit eurot (526 miljonit eurot 2010. aasta lõpus). Probleemsete laenude vähenemist on oodata ka edaspidi.

Tulud ja kulud

Puhas intressitulu kasvas võrdluses 2010. aastaga 8 protsenti. Kasv tulenes peamiselt kõrgematest euro baasintressimääradest. Puhasteenustasu tulu langes aastaga 7 protsenti. Langus tulenes peamiselt euro maksete hinnalangusest ning madalamatest kaardimaksetasudest.

Finantstehingute tulud vähenesid aastaga 54 protsendi võrra, mida põhjustas peamiselt euro tulekuga vähenenud valuuta konverteerimise vajadus.

Kulud suurenesid aasta lõikes 1 protsendi. Perioodi tulu-kulu suhe oli 0,37 (0,37).